Riigikogu sotsiaalkomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, mis näeb ette laiendada kõrgendatud piirmääras hambaravi hüvitist saavate isikute sihtrühma registreeritud töötute ja toimetulekutoetust saavate isikutega.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka sõnul puudutab muudatus üle 60 000 vähemkindlustatud täiskasvanu. „Hambaravi on kallis ning seetõttu paljudele kättesaamatu. Meie töötud ja toimetulekutoetust saavad inimesed on niigi raskes seisus ja neil ei jätku nappidest vahenditest suutervisele. Anname neile täna komisjonis heaks kiidetud eelnõuga võimaluse raviga alustada,“ ütles Kotka.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt lisas, et eelnõu on kindlasti abiks neile, kes muudest suurtest kuludest tingituna jätavad hambaarsti juurde minemata. „Hüvitis ei ole küll suur ja tõsisemate hädade korral sellest piisavalt abi ei ole, kuid annab vähemalt võimaluse korra aastas hambaarsti juures kontrollis käia ja ravi alustada,“ rääkis Kütt.
Muudatusega on alates 2022. aastast registreeritud töötutel ja toimetulekutoetust saavatel isikul võimalik kasutada hambaravihüvitist aasta jooksul 85 euro ulatuses kuni 15-protsendilise kohustusliku omaosalusega. 2021. aasta seisuga oli töötuid ligi 60 000 ning toimetulekutoetuse saajaid, kellele ei laiene senimaani kõrgendatud määras hüvitis ja kes pole töötud, on hinnanguliselt 1300.
Praegu saavad kõrgendatud piirmääras hüvitist töövõimetuspensionärid või vanaduspensionärid, osalise või puuduva töövõimega isikud, üle 63-aastased, rasedad või alla üheaastase lapse emad ning isikud, kellel on suurenenud vajadus hambaraviteenusele seoses tema haigusega või osutatud tervishoiuteenusega.
Seaduse kavandatud jõustumisaeg on 2022. aasta 1. jaanuar ning eelnõu seletuskirja kohaselt tekib muudatuste tulemusel Eesti Haigekassale järgmisel aastal lisakulu veidi üle miljoni euro.
Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE) on esimesel lugemisel 27. oktoobril.
