Uue eelnõuga jätkatakse hooldusreformi elluviimist ja omastehooldajate koormuse vähendamist.
Komisjoni esimees Õnne Pillak selgitas, et seadusemuudatusega luuakse päeva- ja nädalahoiuteenus raske psüühikahäire ja vaimupuudega inimestele, kes vajavad väga palju tuge, kuid kellel on võimalik elada osa ajast koos lähedastega oma kodus. „See teenus on vajalik nendele inimestele, kelle tööl käivad pereliikmed ei saa neid jätta päevaks üksinda koju. Nii nagu lapsed viiakse lasteaeda, siis ka need kliendid, kes võivad olla iseendale või keskkonnale ohuks, viiakse kas päeva- või sõltuvalt olukorrast nädalahoidu,“ selgitas ta.
Komisjoni aseesimehe Riina Solmani sõnul on seda teenust pikalt oodatud. „Omastehooldajate koormuse vähendamine on toimunud lubamatult aeglases tempos, kuid iga samm nende tublide vanemate toetamiseks on samm õiges suunas. Loodan südamest, et suurem selgus regulatsioonides aitab intellektipuudega inimeste ja nende hooldajate elu veidikenegi kergendada,“ ütles Solman.
Teenuse sihtrühm on kas mõõduka, raske või sügava puudega, aga ka muu nii täpsustatud kui ka täpsustamata intellektipuudega inimesed, kelle hooldusvajadus on kõrge. Seni on see sihtrühm kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, aga kuna igapäevaelu toetamise teenuse sihtrühm on vähest toetust vajavad inimesed ja teenuse korraldus on pigem iseseisvusele suunamine, siis on tarvidus ka äärmuslikku toe vajadusega inimeste osutatavat teenust reguleerida. Päeva- ja nädalahoiuteenust saab ühes kuus kasutada maksimaalselt 23 ööpäeva. Inimestele, kes vajavad toetust vähem kui 10 päeva kuus, leitakse edaspidi neile individuaalselt sobiv lahendus kohaliku omavalitsuse või teiste erihoolekandeteenuste hulgast.
Istungil puudutati ka hooldajate palkade teemat. Kõlas ministeeriumi kinnitus, et eelnõu koostades leiti võimalus ka sellest aastast korrigeerida teenuse hinna komponente, sealhulgas palgakomponenti. Minister tõdes, et töötajatest on küll alati puudus, kuid üldhooldusreformi mõju kaadrivoolavusele oli siiski kardetust väiksem.
Istungil osales sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku kaaluda sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) (421 SE)võtmist esimeseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 15. mail ja esimene lugemine lõpetada.
