Soovitan kõigil aeg-ajalt mõelda sellele: kui teaksin, et eluaega on jäänud vaid üks kuu, mida teeksin siis teisiti? Ma ei mõtle finantside ja varade korraldamist, kuigi miks mitte ka seda silmas pidada, vaid pigem seda, kas on keegi oluline inimene, keda pole ammu külastanud? Kas on kellegagi jäänud mõni tüli õhku, mis vajab vabanduse palumist? Või on keegi, kellele soovid andestada?
Miks neid asju edasi lükata, kui meie saatused on nii ettearvamatud? Näiteks kahetsetakse sageli, et lähedaste jaoks ei jagunud aega, kuid kas oleme kuulnud, et keegi oma eluõhtul kahetseks, et ei jõudnud piisavalt tööd teha? Kas pole see mõte väärt, et seda juba eluajal meeles pidada?
