“President kohtub vaimse tervise spetsialistidega.
Mina pean tunnistama, et ei mina ega ka minu sõbrad-tuttavad ei saa juba pikemat aega aru, mis meil toimub. Ja ilmselt ei ole me ainukesed.
Näiteks:
Kuidas on see võimalik, et oleme võimelised oma elektri ise tootma omahinnaga alla 50 eurot MWh eest ja siis me ostame seda “börsilt” 200 või 300 euro MWh eest? Ja siis peab valitsus inimestele toetusi maksma ning ütleb, et raha ei ole. Kuidas on see võimalik kui enamuse meil tarbitavast elektrist toodab riigile kuuluv Eesti Energia? Kuhu see raha kaob?
Kuidas on nii, et me oleme koos ühel elektribörsil aga mõnel päeval on elekter meil kümme korda kallim kui Soomes või Rootsis? Mitte kümme protsenti aga kümme korda. Tean, et süüdi on ühenduste võimsus aga küsimus on selles, kuidas sellises olukorras hakkama saada ja soomlaste-rootslastega konkureerida? Lühikese aja elab veel üle aga ebaselge on kaua see jama veel kestab. Aasta? Kolm või kümme?
Miks on nii, et uute reeglite järgi on gaasi- ja tuumajaamas elektri tootmine nüüd CO2 kvoodi vaba? Kust see loogika tuli?
Miks hakati Rohepööret tegema vastupidiselt talupoja mõistusele, et ära enne vanasse kaevu sülita, kui uus valmis on? Ja miks räägitakse samal ajal, et puudega ahju kütmine tuleks lõpetada? Ja ahju väljalõhkumise eest lubatakse isegi toetust maksta. Talupoja mõistus seda lihtsalt ei võta ja hakkab kahtlustama igasuguseid vandenõu teooriaid.
Või koroona teemadel:
Miks ma pean korralikult ventileeritud ja pooltühjas kaubanduskeskuses maski kandma aga kui ma lähen samas kaubanduskeskuses olevasse söögikohta, siis seal enam ei pea? Aga inimesi on seal palju tihedamalt ja istumise aegki pikem.
Kas ma maski kandes pean kaitsma ennast või teisi? Miks peab kaitsma teisi inimesi kui kõigil on olnud võimalus ennast vaktsineerida? Kas ei oleks loogilisem, et igaüks kaitseb ennast ise ja ise otsustab maski kandmise üle?
Miks koondati mitmest riigiametist vaktsineerimata inimesed kui vaktsineerimine ei ole meil kohustuslik olnud? Miks hakati propageerima laste vaktsineerimist kui kogu aeg räägiti, et lapsed põevad haigust kergelt? Ja miks ma pean praktiliselt iga päev tõendama, et olen tarbinud ravimifirma X või Y vaktsiini kui seda on tarbinud enamus inimesi?
Miks külvatakse sõjapaanikat? Ja miks tuleb nüüd luureandmeid kohe-kohe Ukrainas algava sõja kohta rohkem uskuda kui kahekümne aasta taguseid luureandmeid Iraagist? Või eelmise aasta Afganistaani omasid?
Ja mis vahe on selles, missugust toru mööda liigub maagaas Venemaalt Saksamaale? Täpsemalt, miks ütlevad meie poliitikud, et Läänemere põhjas olevat toru mööda gaasi transportimine on mitte majanduslik vaid geopoliitiline tegevus aga läbi Ukraina majanduslik? Kuigi Läänemere põhjas olev torujuhe on kaks tuhat kilomeetrit lühem. Peaks ju ikka vastupidi olema.
Miks on nii, et Eesti Pank oskab euro täpsusega välja arvutada kui suur on teise samba pension poole sajandi pärast aga ei oska ette näha inflatsiooni kolme kuu pärast? Terve mõistus ütleb ju vastupidist: kolm kuud võiks ikka ette näha aga poole sajandiga on raskem.
Miks me ei võta näiteks maanteede ehituseks laenu kui laenu saaks null protsendiga ja hinnad tõusevad aastas üle kümne protsendi?
Ja peamine küsimus: miks selliste küsimuste esitamisel selle ala spetsialistid tihtilugu ärrituvad ja küsijat alandavad ning sildistavad? Tunda on, et tihti ei usu nad ise ka oma juttu aga kusagilt antakse neile jutupunktid ette.
Arvan, et neid ja teisi küsimusi tuleb küsida mitte ainult Tallinnas aga ka kaugemal pealinnades. Ja küsida tuleb nende käest, kes tegelikult otsustavad. Kohtumine Eesti vaimse tervise spetsialistidega siin väga ei aita. Nemad tegelevad tagajärgedega. Põhjused on pealinnade otsustajate kabinettides.
Kui sealt ei hakka kostma ausat ja loogilist juttu tuleb meil kõigil ühel hetkel vaimse tervise hädadega arsti poole pöörduda..”