Ukraina ründejõud lähenevad Venemaa peamisele kaitseliinile Zaporižja oblastis. Ukraina teatas, et on viimastel päevadel tagasi vallutanud Robotõne küla, mis on oluline verstapost teel Venemaa kõige tugevamini kaitstud positsioonide poole.
Soome riigikaitse kõrgkooli sõjandusprofessori Aki-Mauri Huhtineni hinnangul jõuavad Ukraina väed peamisele kaitseliinile paari nädala jooksul. Sel ajal algab sõja seni otsustavaim faas, arvab ta.
Rindelt saadud info kohaselt on Ukraina võtnud kasutusele oma parimad üksused, näiteks Briti Challenger 2 peamiste lahingutankidega relvastatud soomusbrigaadid, vahendab Yle.
Samal ajal on väidetavalt ka Venemaa oma parimad jõud põhikaitseliinile üle toonud.
Venemaa võitlusjõud ja lahingurelvad peaksid olema olemas. Sel hetkel, kui need Ukraina eliitväed jõuavad lahingukaugusesse, on näha, milline on nende oskusteabe ja Lääne varustuse võimsus võrreldes Venemaa võimsusega, prognoosib Huhtinen.
Juuni alguses alanud Ukraina vasturünnak on edenenud aeglaselt. Huhtineni sõnul selgitab seda venelaste esimene kaitseliin, mis koosnes peamiselt hiiglaslikest miiniväljadest.
Ukrainlastel kulus kaua aega demineerimiseks, milles olid veel peidus lisalõksud. Tööde käigus tekkis palju kaotusi, kuna Venemaa püüdis pidevalt oma suurtükiväega demineerimist takistada.
Huhtineni sõnul oleks Ukraina jaoks praegu oluline saada Läänest saadud soomusüksused korralikult liikuma.
Mehhaniseeritud väe jaoks on kõige hullem see, kui peab võitlema ühe koha peal, sest see on loodud mobiilseks sõjapidamiseks.
Huhtinen rõhutab, et maa tagasivõitmine pole Ukraina relvajõudude ainus eesmärk. Väga oluline on asuda tõelisse võitlusse Venemaa põhijõuga, et see hävitada.
Huhtinen juhib tähelepanu, et termin „vasturünnak” ei haaku praegu Ukraina tegevusega kuigi hästi, sest Ukraina üritab nüüd konkreetselt Venemaa võimu hävitada.
Ukraina on olnud väga edukas Venemaa suurtükitõrjeradarite ja suurtükiväe positsioonide hävitamisel. Ukraina probleem seisneb aga selles, et seni, kuni F-16 hävitajaid oodatakse, puudub tal praktiliselt õhurelv. See muudab edasimineku oluliselt raskemaks.
Huhtinen usub, et Ukraina on valinud oma rünnaku põhisuunaks Tokmaki linna, kust liiguks edasi Melitopoli ja Krimmi suunas.
Viimase paari päeva jooksul on Ukraina laiendanud oma ründekiilu Robotõnest itta Verbove küla suunas.
Huhtineni hinnangul on see tingitud sellest, et Ukraina soovib hoida rünnakukiilu piisavalt laiana, et oleks ruumi varustuseks ja muudeks toetusmeetmeteks. Samuti ei tohi Venemaal lasta vasturünnakuga ründekiilu murda.
Sõja ajal on täheldatud ka seda, et kui Vene sõdurid kaitsevad sageli oma positsioone suure sihikindlusega, siis keerulises olukorras võivad nad oma positsioonid ja relvad lihtsalt maha jätta. Parimal juhul tekitaks see doominoefekti, mis kukutakse kokku kogu Venemaa kaitse.
Rünnaku edenemine nõuab Ukrainalt igal juhul palju reservvägesid, sest rinde küljed peavad olema kindlustatud, ütleb Huhtinen.
Ta hindab, et kuigi Ukraina edusammud on olnud aeglased, on edasiminek jätkunud kogu aeg. Venemaa seevastu pole suutnud tagasi võtta territooriume, mille Ukraina tagasi võttis.
Venemaa peamise kaitseliini murdmine ja põhiväe hävitamine on seetõttu Ukraina jaoks sõja jätkumise seisukohalt olulised punktid.
Siiski mõtiskleb Huhtinen, et isegi kui kaitseliini kohe läbi murda ei saaks, ei loobuks Ukraina sõdimisest. Tõenäoliselt kogutaks sellises olukorras lihtsalt jõudu ja proovitaks hiljem uuesti.
Huhtinen rõhutab, et praeguses etapis tuleb sõdivatele jõududele lihtsalt aega anda.
