Soome politsei poolt kinni võetud ja sunniga koroonatesti tegema viidud eestlanna on avaldanud esimest korda oma seletuse asja kohta.
Seletuse on edastanud advokaat Lauri Saarela, oma kaitsealuse Merike Sirelpuu nimel. Seletus asja kohta on järgmine:
Sirelpuu: „Ma kartsin surra”
„Olen langenud COVID-19 pandeemia poolt Soomes sünnitatud hirmukultuuri ohvriks. See, kuidas politsei ja tervishoiutöötajad kohtlesid mind vägivaldselt ja hoolimatult, on kõigi Soomes elavate inimeste jaoks hirmutav.
Lisaks see, kuidas politsei on kasutanud meediat tahtlikult olukorrast avaliku kuvandi loomiseks, näitab nii mulle kui ka kõigile siin riigis elavatele inimestele, milliseks see pandeemiaks nimetatav kummaline olukord on Soomes kujunenud.
Kõik selle sündmusteahelaga seotud inimesed on süüdi mõtlematutes tegudes. Minule räägib see mürgisest atmosfäärist, mis tuleb nüüd Soomest välja saada. Igaüks võib proovida end minu olukorda panna.
Minust on loodud avalikkuses kuvand, kus mind on tembeldatud vastutustundetuks viiruse levitajaks. Avalikkuses on loodud pilt, et ma põgenesin testi eest ja olen arvatavalt nakatanud üle 100 inimese. Need andmed pärinevad politseist. See on politsei poolt täiesti lubamatu tegevus, millega meedia on kaasa läinud.
Selguse huvides märgin, et läksin koheselt omaalgatuslikku karantiini, kui sain teada joogatunnis osalenud isiku positiivsest PCR-testi tulemusest. Lisaks märgin, et olen kogu aeg olnud ja olen endiselt sümptomiteta.
Olen politseiga eraldi kokku leppinud, et lähen pärast karantiiniperioodi lõppemist ise PCR-testi tegema. Mulle arusaamatul põhjusel tulid politseinikud aga ette teatamata mind vägivaldselt kinni võtma, panid käed selja taga raudu ja sundisid mind pere silme all politseiautosse.
Vere hüübimishäire tõttu olin eelnevalt tervishoiuasutuses kindlaks teinud, et mulle peaks tegema kurgutesti, sest verejooks on minu jaoks eluohtlik. Politsei oli sellest täiesti teadlik, asi sai selges keeles neile teatavaks tehtud.
‘
Mulle arusaamatul põhjusel nõudis politsei ja osales selles, et mulle tehti Iisalmi tervisekeskuse hoovis kaks korda sunniviisiliselt PCR-test õues, lumehanges. Proov võeti sunniviisiliselt ninaneelust, mind suruti vastu autot ja olin endiselt käeraudades. Proovi võtnud tervishoiutöötajad teadsid minu hüübimishäirest.
Proovi võtmine põhjustas verejooksu ja verd hakkas kurku voolama. Olin hirmul selle üle, mis minuga juhtus. Mulle arusaamatul põhjusel pani politsei mulle kapuutsi pähe ja mind viidi tervisekeskuses asuvasse ruumi, kus mind isoleeriti, seoti voodi külge kinni ja uks pandi lukku. Pidin selles seisundis olema peaaegu ühe ööpäeva.
Ma ei saanud kordagi ravimeid, mida oleksin vajanud verejooksu peatamiseks. Minu seisundit ei kontrollitud öösel mitte kordagi. Kui mind sidemetest vabastati ja mul oli lõpuks võimalus end näha, olin üleni verega koos. Võin vaid imestada, mida minuga on Soomes tehtud. Võimude poolt.
Kõik see tehti isikule, kel puudusid COVID-19 sümptomid ja kes sattus sellesse olukorda teise inimese positiivse PCR-testi tõttu. Ma leian, et olin see inimene, kelle ennekuulmatu juhtum annab nüüd Soome ametnikele, politseile, tervishoiutöötajatele ja meediale äratuse selle kohta, kuidas asju ei tohiks enam kunagi teha.
Õnneks olen vaimne inimene, kes on võimeline mõistma, kuid ei suuda leppida sellega, mida inimesed teevad mõtlematult hirmuolukorras. Tegelikult olin hirmul nende inimeste poolt tehtu pärast, ja mul on kurb, et mu elukaaslane ja mu laps olid sunnitud kõike juhtunut pealt nägema.
Tehtut ei saa olematuks teha. Nüüd on ilmne, et aru saades oma tegudest ja eriti seetõttu, et mul on selle kohta ja vestlusest arstiga video- ja helimaterjali, mida ma sotsiaalmeedias jagasin, on politsei üritanud juhtunust luua ebatõest pilti.
Kui valesti käitunud politseinikud ja tervishoiutöötajad hakkasid ennast sel viisil väikese inimese eest kaitsma, on väike inimene nõrk. Neil on lihtne inimese maine ja äri hävitada. Need, keda peaks saama usaldada, osutuvad hirmutavateks võimukasutajateks, kes panevad meedia oma lugu toetama.
Leian, et see pole harv nähtus. Meedia vahendatud uudiseid ei tohiks kunagi usaldada kui täielikku tõde, selle motiivid pole kunagi teada. Elame nn tõejärgsel ajastul ja nüüd sain ise kogeda, mida see tähendab.
Olen koostanud koos juristiga prokuratuurile avalduse kriminaalasja algatamise kohta, ja ma loodan, et mind puudutavaid tegusid uuritakse hoolikalt ja igaüks pannakse vastutama oma tegude eest.
Tahan anda prokurörile tegevusrahu selles asjas ja tahan usaldada Soome kohtusüsteemi ning ei soovi seda teemat enam avalikult arutada. Ma tahan uskuda, et isikud, kes selles loos tegid mõtlematuid tegusid, teevad ise omad järeldused ega tee enam kunagi selliseid tegusid.
Loodan, et see paneb meid kõiki märkama, kui närvilisteks on muutnud soomlasi see üle aasta kestnud vaimne kannatus. Kuna mul on tõsine vere hüübimishäire, mille kohta on tehtud märge ka Omakanta infosüsteemis, olen tänulik, et ei kaotanud elu testile järgnenud verejooksu tõttu, saamata abi, kuigi olin tervishoiutöötajate käte vahel.”
Alliaks. Eestinen.fi
