Euroopa Komisjon on avaldanud eelmise, 2022. aasta kohta info liidu ja liikmesriikide vaheliste rahavoogude kohta.
Rahavood Soome ja EL-i vahel arenesid järgmiselt:
Soome tulud EL-ist kasvasid 173 miljoni euro võrra 1773 miljoni euroni. Lisaks sai Soome EL-i taastamisvahendist 501 miljonit eurot tulu.
Soome maksed riigieelarvest EL-ile vähenesid 228 miljoni euro võrra 2307 miljoni euroni.
Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt oli Soome netomakse liidule eelmisel aastal 798 miljonit eurot. Netomakse vähenes võrreldes üle-eelmise aastaga, mil see oli 970 miljonit eurot.
Ühe elaniku kohta arvestatuna vähenes makse 175 eurolt 144 euroni. Netomakse kirjeldab ligikaudu erinevust liikmesriigi EList saadava tulu ja EL-i tehtud maksete vahel.
Arvud ei räägi kõigist EL-i liikmelisuse eelistest nagu avatud siseturg ja vaba liikumine.
Soome saadud tulud kasvasid
Komisjoni andmetel kasvasid Soome tulud EL-ist eelmisel aastal 173 miljoni euro võrra 1,8 miljardi euroni. Lisaks sai Soome EL-i sissenõudmisinstrumendist tulu kokku 501 miljonit eurot. Soome sai EL-i liikmesriikidele tagastatud rahast 1,17 protsenti (aasta varem 1,08 protsenti).
Peamiselt moodustasid Soome tulud EL-i eelarvest:
• otsetoetused ja põllumajanduse arendamine (894 miljonit eurot ehk 50 protsenti Soome tuludest)
• EL teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi (Horisont Euroopa) rahastamine (260 miljonit eurot ehk 15 protsenti).
• Euroopa Regionaalarengu Fondist jagatud toetustest (132 miljonit eurot ehk 7 protsenti)
• Networking Europe instrumendist ja Digitaalse Euroopa programmist (91 miljonit eurot ehk 5 protsenti).
Soome maksed liidule vähenesid
Eelmisel aastal maksis Soome EL-ile kokku 2307 miljonit eurot. Soome suhteline panus EL-i eelarvesse oli 1,78 protsenti (eelneval aastal 2536 miljonit eurot ja 1,82 protsenti).
Sellest lisandväärtustasu osa oli 297 miljonit eurot, kogurahvatulul põhineva makse osatähtsus 1812 miljonit eurot ja ringlusse võtmata plastpakendijäätmete koguse alusel makstav osa 60 miljonit eurot. Lisaks maksis Soome mõnele liikmesriigile tehtud maksekorrektsioonide tõttu 136 miljonit eurot. Soome maksed vähenesid võrreldes üle-eelmise aastaga kokku 228 miljoni euro võrra.
Soome kogus mullu tolli- ja suhkrumakse 297 miljonit eurot, millest 223 miljonit eurot maksti otse liidule ja 74 miljonit eurot jäi riigieelarvesse veotasutuluna.
Poola on eurodes suurim saaja, Saksamaa suurim maksja
EL-i kogukulud olid mullu 243 miljardit eurot. Kokku said liikmesriigid liidu programmidest raha 151 miljardi euro ulatuses. Taastamisinstrumendist liikmesriikidele suunatud rahastamine käis samuti läbi liidu eelarve. Komisjon laenas rahvusvahelistelt finantsturgudelt ja jagas liikmesriikidele 62 miljardit eurot toetusi.
Ülejäänud rahalised vahendid läksid ELi-välistele riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele või projektidele, mille saajaks ei saa nimetada ühtegi liikmesriiki.
Eurodes sai liidu eelarvest enim rahalisi vahendeid Poola, kelle osa EL-i eelarvest jaotatavast rahastamisest oli 18,3 miljardit eurot, arvestamata sissenõudmisinstrumendi osa. Järgnesid Prantsusmaa (16,9 miljardit eurot) ja Itaalia (14,6 miljardit eurot).
EL-i eelarve kogutulu oli 245 miljardit eurot. Sellest 156 miljardit eurot moodustasid liikmesriikidelt kogutavad omavahendid ehk tulud, millest ligikaudu 83 protsenti kanti liidule riigieelarve kaudu.
Riikide rahaliste panustega mõõdetuna oli Saksamaa liidu suurim rahastaja (30,8 miljardit eurot). Järgnesid Prantsusmaa (24,2 miljardit eurot) ja Itaalia (16,7 miljardit eurot).
Eesti on suurim saaja elaniku kohta, Saksamaa suurim maksja
Komisjon ei avalda enam andmeid liikmesriikide netomaksete positsiooni kohta. Komisjonis varem kasutatud netomakse arvutus oli nn saldoarvestus, kus liikmesriikide netomaksete summa on null: see ei ole seega otseselt liikmesriigi saadud tulude ja kulude vahe. Netomakse arvutus ei sisalda liidu halduskulusid ning tulude poolel arvestatakse ainult riigieelarvest laekuvaid sissemakseid (mitte näiteks tollitulusid, mis kantakse otse liidule).
Rahandusministeerium on Soome netomakse välja arvutanud komisjoni arvutusmeetodil. Soome netomakse EL-ile oli eelmisel aastal 144 eurot elaniku kohta, eelneval aastal oli vastav summa 175 eurot. Netomakse oli 0,30 protsenti Soome kogurahvatulu suhtes (aasta varem 0,38 protsenti).
Erinevate aastate netomaksetes on erinevusi, näiteks seetõttu, et numbrid näitavad eelmise finantsraamistiku perioodi programmide lõppu ja käesoleva perioodi programmide alguse hilinemisi. Eelmine aasta oli liidu seitsmeaastase finantsraamistiku perioodist (2021–2027) teine.
Lisaks mõjutavad netomaksete taset EL-i eelarve taseme muutused erinevate aastate lõikes ja EL-i sissetulekud muudest finantsallikatest peale riiklike liikmemaksude. Selle sissetuleku suurus võib aasta-aastalt oluliselt erineda.
Liikmesriikide netopositsioonid peegeldavad liikmesriikide jõukuse erinevusi. Keskmisest jõukama EL-i riigina on Soome olnud liidu eelarve netomaksjate hulgas alates 2001. aastast.
Suurimad netomaksjad kogurahvatulu suhtes olid eelmisel aastal Saksamaa (0,51 protsenti), Prantsusmaa (0,38 protsenti) ja Rootsi (0,37 protsenti). Proportsionaalselt elanike arvuga oli järjestus: Saksamaa (235 eurot elaniku kohta), Rootsi (196 eurot) ja Iirimaa (195 eurot).
Suurimad netosaajad kogurahvatulu suhtes olid eelmisel aastal Läti (2,62 protsenti), Ungari (2,61 protsenti) ja Leedu (2,57 protsenti). Ühe elaniku kohta arvutatuna oli järjekord järgmine: Eesti (677 eurot elaniku kohta), Luksemburg (660 eurot) ja Leedu (608 eurot).
