Helsingi politsei viib läbi eeluurimist juhtumi osas, kus ettevõtte tegevjuhilt peteti välja umbes 100 000 eurot. Politsei teatas sellest pressiteate vahendusel.
Politsei teatel oli tegevdirektor saanud „firma peadirektorilt” võltsitud Whatsappi sõnumi, mille alusel ta tegi isikliku garantiimakse enda pangakontolt, vahendab Iltalehti.
Tegemist oli umbes 100 000 euro suuruse garantiiga ettevõtte nimel tehtud ostule.
Kui tegevjuht sai aru, et tegemist on pettusega, püüdis ta rahavoogu peatada.
See on tüüpiline nn tegevjuhi pettus, selline, millega politsei tihti tegeleb. Ohver saab usaldusväärse üksuse nimel sõnumi, milles palutakse arve tasuda või raha üle kanda. Sõnumid võivad näida ehtsad ja tunduda usaldusväärsed, ütleb uurimise juht, kriminaalinspektor Jukkapekka Risu.
Politsei teatel tegutsevad petturid enamasti välismaalt ning raha suunatakse samuti välismaistele pangakontodele.
Kahtlustatavad võivad pettuses abistamiseks kasutada näiteks e-posti või kiirsõnumit või helistada telefoninumbritelt, mis näivad usaldusväärsed.
Petturil võib olla ettevõtte personali kohta teavet, mis võib olla saadud avatud allikatest, näiteks veebilehtedelt.
Tegemist on rahvusvahelise, professionaalse ja organiseeritud kuritegevusega. Viimase kolme kuu jooksul on Helsingis uurimise all olnud kolm sarnast juhtumit, kus koondkahju on 750 000 euro ringis, ütleb kriminaalinspektor Risu.
Aasta alguses asus politsei uurima kahtlustatavat jämedat kelmust, milles pettur esines ettevõtte tegevjuhina. Ettevõtte finantsdirektor tegi väidetava tegevjuhi tungival nõudmisel väljamakse umbes 40 000 eurot.
Suhtlemine toimus meili teel ning kahtlused tekkisid siis, kui nn tegevjuht enam sõnumitele ei vastanud.
Politsei hinnangul saab tegevjuhi pettust lisaks kelmusele uurida identiteedivargusena ja andmekuriteona.
Eelmise, 2022. aasta lõpus teatati politseile juhtumist, kus ettevõtte Soome juhilt peteti välja 600 000 eurot.
Pettur esines meilides ja telefonis ettevõtte tegevjuhina, samuti sai kannatanu kinnituskõne väidetavalt teiselt firma töötajalt. Juhtumit uuritakse kui jämedat kelmust ja identiteedivargust.
Politsei soovitab alati telefoni teel või silmast silma kontrollida, kas maksetaotlus on ehtne.
Telefoni teel kinnitamine eeldab, et telefoninumber on juba teada. Petturid võivad luua ka võltsitud veebisaite, ütleb uurimisdirektor Risu.
eestinen.fi
