Sõnades on suur jõud ja vägi. Sõnadega saab tekitada rõõmsaid tundeid, luua kauneid kujutluspilte või teha väga haiget lähedasele inimesele. Ja kord lendu lastud sõna enam tagasi võtta ei saa.
Rääkimine on meie jaoks loomulik igapäevane tegevus, mille sisule ja vormile me enamasti suurt tähelepanu ei pööra. Sõna on mõte, mis on leidnud väljendamist. Me saame rääkida ainult väljahingamise ajal. Kujundlikult anname me oma hingamisega igale väljaöeldud sõnale elu.
Sõnad hakkavad elama oma elu ja seeläbi mõjutavad meie reaalsust. Sageli ei taju me, et enda sõnalise väljendamisega loome oma reaalsust. Sedasama praeguses hetkes toimuvat elu, millega me rohkem või vähem rahul oleme. Hea elu retsept on seega lihtne: mõtle häid mõtteid ja räägi häid sõnu.
On tehtud uuringuid selle kohta, millest mõtlevad inimesed enne oma surma. Väga sageli kõlab nende suust kahetsus ütlemata jäänud heade sõnade ja hooletult lendu lastu kriitiliste märkuste pärast. Samad kahetsused on sageli ka nendel, kes surijast maha jäävad.
Paljude inimeste elukogemus paneb meile südamele, et me ütleksime oma lähedastele rohkem häid asju ja jätaks hetkeemotsiooni ajel sõnastamata vihased ja kurjad ütlemised. Kui halvad sõnad on juba teele läinud või pahad teod tehtud, siis alati jääb võimalus olukorda parandada vabandusega ehk sõnades väljendatud kahetsusega. Vabandamine ja andestamine on inimlikult lihtsad kuid võimsad suhteparandajad.
Vanarahvas teadis, et jagatud mure on pool muret. Seda, et rahvatarkusel on tõsi taga kinnitavad ka tänapäevased teadusuuringud nõustamisel ja psühhoteraapias osalenud inimeste seas. Oleme kogenud, et rääkimine leevendab muremõtteid.
Probleemide sõnastamine toob kogu teemaga seotud mõtete- ja tunnetepaketi inimese teadvusse ja saab rääkimise kaudu selgemaks. Kui probleemiga seotud negatiivsed tunded parema ajupoolkera juhtimisel on leidnud väljendamist, saab asuda tööle ratsionaalne mõistus, mis lähtub vasakust ajupoolkerast. Samuti pääseb valla alateadvuse võimas ja vääramatu tegevus lahenduse otsimisel.
Eesti rahvatarkuste varasalves on palju õpetlikke ja hoiatavaid ütlemisi sõna väe kohta.
Valik eesti vanasõnu ja ütlemisi:
- Rääkimine hõbe, vaikimine kuld.
- Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
- Jagatud mure on pool muret.
- Enne mõtle, siis ütle.
- Ausõnal augud sees.
- Hea sõna võidab võõra väe.
- Lahke sõna aitab rohkem kui vits.
- Meest sõnast, härga sarvest.
Keele abil määrame ära suure osa oma elu sisust, seepärast tasub tähele panna oma keelekasutuse sisu ja vormi. Kui soovid midagi oma elus muuta, siis saab seda teha suunates sellele pidevalt oma tähelepanu fookuse.
- Pane tähele milline on sinu väljendatud sõnade vorm. Kas sa räägid vaikselt või valjusti? Kuidas kõlab su hääl? On see peenike ja kile „kurguhääl“ või sügav „kehahääl“? On see nõrk või tugev ja jõuline? Milline on sinu intonatsioon? Ilmekas või monotoonne? On sul kerge ennast väljendada? Kui palju toetab hingamine (kopsude ja vahelihase töö) sinu eneseväljendust?
- Pane tähele milline on sinu väljendatud sõnade sisu. Milliseid väljendeid sa sageli kasutad? Kas kasutad vandesõnu? Milliseid parasiitsõnu tarvitad? Kas inimesed kuulevad ja kuulavad sind? Kas sa ise usud seda mida sa räägid? Kas sa räägid teisi inimesi taga?
- Mõtle kellelegi, kelle sõnad on sind innustanud ningsulle suurt rõõmu ja õnnetunnet valmistanud. Miks ta nii ütles ja milline inimene ta on?
- Mõtle kellelegi, kelle sõnad on sulle haiget teinud või ebaõiglased ja ründavad tundunud. Miks ta nii ütles ja milline inimene ta on?
Lõpetuseks üks humoorikas elutarkus, mis manitseb meid olema sõnadega ettevaatlikud: Kui mõtled, siis ära ütle. Kui ütled, siis ära kirjuta. Kui kirjutad, siis ära alla kirjuta. Kui alla kirjutad, siis ära imesta.
Autor: Ellen Tõemeel
www.holistika.ee
