Toomas Piirmanni ülevaade sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 29. august 2023:
Kupiansk-Kreminna rindel pisu vaiksem, Bahmuti ümber tõusis uuesti Ukraina aktiivsus, Donetski rindel rahulik ning lõunarindel Ukraina mitmes kohas sammhaaval edeneb. Suurematel Ukraina linnadel oli »vaba päev”…vabandused, et lisaks Ukraina uudistele sai palju seonduvat ja põhiliselt venemaaga seotud uudiseid, njah, eks neid oleks eilsest päevast veelgi olnud…
1. Jätkus piiri ja rindelähedaste Ukraina asulate tihe pommitamine.
2. Moskva ja Krimmi kandis mõni droon ja egas piiriäärsed oblastidki rahu saanud.
3. Kupiansk-Kreminna: eilegi pisu rahulikum, rindejoones muutusi ei tuvastanud
4. Siversk: vaikne ja muutusi rindejoones polnud.
5. Bahmut: lahingud ümber Bahmuti jätkusid ja aktiivsem oli eile Ukraina.
6. Donetsk: rahulikum.
7. Lõunarinne: karmid lahingud kahel suunal ja pusimine vene järgmise tugeva kaitseliini kallal käib ning ikka sammhaaval.
8. Herson: kaudtuleduell.
9. Kaameratega droonid teevad Moskva suurima naftatöötlemistehase ümbruse territooriumi luuret.
10. Kolm juhtivat Aasia krüptovaluutabörsi teatasid tegevuse peatamisest sanktsioonide all olnud venemaa pankadega.
11. peskovi vingerdamine seoses tulevaste putini võimalike välisvisiitidega.
12. vene presidendi administratsioon valib putinile sobilikke konkurente 2024. aasta presidendi valimisteks.
13. vene sõjakomissariaadid pole suutnud seni digitaliseerimisega hakkama saada.
14. kreml usub, et pärast jevgeni prigožini likvideerimist venemaal on oht uueks sõjaliseks mässuks.
15. kreml on asunud ise määrama, kes võivad teenida valuutat nafta ja naftatoodete müügist.
16. Uued EL-iga liitumise tähtajad võimalikele kandidaatidele (Ukraina kaasa arvatud).
1. Ukraina piiriäärsete ja rindelähedaste asulate tihe pommitamise päev. Üllatusega vist Herson ei saanudki tabamusi, aga jagus seda ümbrusele…Küll teatas Ukraina luure, et nende andmetel suudab vene pool kuus toota u 100 üle 500 km kaugusele lendava raketi. Lisaks arvavad, et sügise poole tiheneb Ukraina linnade ja infra pommitamine ning vett hakkab segama suurem droonide laviin, mis raskendab ka Ukraina õhutõrjel rakettide tabamist.
2. vene pool teatas, et öösel Moskva kandis olla üks droon alla lastud ning Krimmi suunal lennanud rakett olla suudetud mere kohal alla lasta ja olla töötanud vene õhutõrje Kertsi silla lähistel. Jätkus ka kõva kurtmine, et vene oblastid Ukraina piiri ääres on tiheda „terroristide/natsistide” tule all. Enerhodaris lasti drooniga ära linna keskel asunud kadõrovlaste sisejulgeoleku ja korra tagamise seltskonna peakorter. vene pool teatas samale videole tuginedes, et rünnati ärihoonet. Njah, enne sõda oli sealt tõesti pank.
3. Kupiansk-Kreminna: väiksem torkimine jätkus, küll kurtis vene pool, et ka Ukraina „torkivat”. Siiski suurema vene poolse surve ootel…
4. Siversk: vaikne
5. Bahmut: Bahmutist loode pool võis mõnisada meetrit enda possasid Ukraina edasi nihutada, päris kindel pole. Klisiivka küla kirdeservas veel vene kaitse peab ja seni pole Ukraina suutnud Andriivka küla kätte saada ning vene kaitse raudteetammil peab vastu. Küll tundub, et pisu on vene poole intensiivsus vähenenud. Põhjust ei tea. Väge nagu peaks olema…Eile riputati üles video, kuidas siinkandis paar välismaist tanki raudteetammi lähistel majandasid. Kas need on uus täiendus või olid varem siin, on hetkel teadmata. Egas Ukraina oma liikumisi näita ja vene pool annab igal lõigul teada, et Ukraina muudkui toob kuskilt lisavägesid juurde. Eks pisu survet peab Ukraina hoidma, et siitki lõigult ei saaks lõunarindele miskit appi saata.
6. Donetsk: Marinkas ikka surumine käib aga rinne vist juba kaks kuud paigal on püsinud.
7. Lõunarinne: karmid lahingud jätkusid ja lõpuks tuli ka ametlik teade, et Robotine on vabastatud ning ikka sammhaaval.
Berdjanski suund: eile suutis Ukraina pool u 500 m edeneda Pavlivka küla lähistel (Vuhledari juures). Võimalik, et pisu siit suunalt hakkab Ukraina survestama, sest siin suunal seisab suht jõude mitu vene elukutseliste brigaadi (merejalaväge ja dessantnikke), ning neid „kinni hoida” võib olla selle tegevuse eesmärk. Mujal rindejoones muutusi ei tuvastanud, aga Pryyutne juurest olla tulemas häid uudiseid, neist siis homme…
Tokmaki suund: Robotine küla ümber ja Verbove suunal lahingud jätkusid. Eile tuli ametlik kinnitus, et Robotine vaba. Küll jätkab vene pool väitmist, et nende üksused ikka veel seal sees. Njah, eks keeruline öelda, et näe, andsime jälle ühe küla ära. Pusimine jätkub nii Robotine külast lõunas kui Verbove suunal. Hetkel on teadmata, kuidas selle tugeva vene kaitseliini lahti harutamisega läheb. Ei nõustu osade analüütikutega, et kõrvalt suundadelt dessantnike appi toomine siia suunale näitab vene poole reservide vähesust. Jätkuvalt arvamusel, et pigem saab määravaks mitte vene sodatite arvu vähenemine, vaid tehnika kaotused ja sealt tulevad mõjud… beks ikka loodab, et septembri kuus miskit suuremat mõju võib juba tulla. Ilm peaks seal siis veel suht suvine olema. Küll olla hakanud võrdsustuma droonide tegevus ja see teeb murelikuks… aga u 100 Leopard 1 pisu moditud versiooni peaks peatselt Ukrainasse jõudma, isegi vene pool kurtis…
Melitopoli suund: lahingutest info puudus.
Zaporožje oblasti kahes rajoonis kuulutatakse välja laste kohustuslik evakueerimine. Seda ütles telesaates Ukraina asepeaminister ja taasintegreerimisminister Irina Vereštšuk.
„Täna on meil evakuatsioonistaabi koosolek, kus kuulutatakse välja kohustuslik evakueerimine Zaporožje oblasti kahest ringkonnast: Vassiljevski ja Pohovski rajoonist. Peame välja viima viiest asulast 54 last,” ütles Vereštšuk. Vereštšuki sõnul on nüüdseks laste kohustuslikust evakueerimisest välja kuulutatud ka Harkivi oblastis (Kupjanski rajoon, Voltšanskaja kogukond) ja Donetski oblastis (11 asulat). Ta märkis, et evakueerimine on tasuta – kõik transpordi, inimeste majutuse, toidu ja muu kulud katab riik. Njah, egas neist vanematest aru saa, kui lastega ei taheta rindelähedase pommisaju eest ära minna.
8. Herson: tugev kaudtuleduell ja mõlemad Ukraina sillapead peaks alles olema. Eile keskendus vene pool pigem mõlema Ukraina sillapea logistika ahela töötlemisele, aga kipub arvama, et seeläbi kaotati osa enda kaudtuleüksusi ja homme vene suunalt vast rahulikum. Huvitaval kombel ei räägi vene pool enam Ukraina sillapeadest, tundub, et siingi üritatakse varjata enda suutmatust neid likvideerida. Üks vene milblogija kurtis, et isegi üritab varjata 90% vene kaotustest ja saab ikka kriitikat, et miks ta vene poole kaotustest kirjutab.
9. Kaameratega droonid teevad Moskva suurima naftatöötlemistehase ümbruse territooriumi luuret. Viimati märgati kvadrokopterit Kapotnjas Gazpromnefti rafineerimistehase lähedal 27. augusti keskpäeval, kirjutab Telegrami kanal Baza. Tema sõnul ei leidnud sündmuskohale saabunud politseinikud droonilt lõhkekehi, küll aga leidsid videokaamera. Samal ajal ei õnnestunud drooni operaatoreid leida.
Enne seda pidas politsei märtsi alguses kinni 37-aastase mehe, kes pildistas Kapotnja tänava naftatöötlemistehase piirkonnas. Selgus, et ta oli Ukraina päritolu ja tuli Venemaale vahetult enne sõja algust. Pärast seda märkasid kohalikud elanikud 13. märtsil Moskva lõunaosas asuvate Borisovi tiikide kaudu Kapotnja suunas lendavat drooni. Kellele see kuulus, ei olnud võimalik kindlaks teha. Veel üks droon ilmus ööl vastu 14. märtsi Zjuzinos asuva Kahhovskaja metroojaama lähedale. Ta suundus ka rafineerimistehase poole. Riigikaitse töötajad tuvastasid kaks droonioperaatorit ja pidasid nad kinni.
Kapotnjas asuv Gazpromnefti rafineerimistehas katab 40% Moskva vajadusest bensiini ja 50% diislikütuse järele ning on ka pealinna lennujaamade peamine kütusetarnija. Tegelikult tangitakse Moskvas iga kolmas auto selle rafineerimistehase kütust.
Tehast peetakse ka üheks suurimaks maksumaksjaks Moskva ettevõtete seas. Esimesena venemaal läks see üle Euro-5 ökoloogilise klassi mootorikütuse tootmisele. 2018. aastal töötles rafineerimistehas 11 miljonit tonni naftat. Ökoloogilise klassi 5 kõrge oktaanarvuga bensiini tootmismaht ulatus 2,23 miljoni tonnini, diislikütuse – 2,16 miljoni tonnini, petrooleumi – 630 tuhande tonnini, bituumenmaterjalide – 1,02 miljoni tonnini.
Ukraina relvajõud on hakanud kasutama droone venemaa territooriumi ründamiseks, et reageerida vene armee massilistele raketirünnakutele ja kaasata venelased psühholoogiliselt käimasoleva sõja õhkkonda, teatasid Ukraina sõjaväeallikad Economistile. Nende sõnul on droonide esmased sihtmärgid venemaal „kütuselaod, logistika, laskemoonalaod ja tarneteed”. Samas on viimasel ajal suurem osa tööst keskendunud Ukraina piiri lähedal asuvatele lennuväljadele, kust raketirünnakuid alustatakse. Alates suve algusest on venemaa võimud teatanud droonirünnakutest peaaegu iga päev. Droone on tulistatud alla Moskvas, Moskva oblastis, Belgorodi, Brjanski, Kurski oblastis, aga ka annekteeritud Krimmis.
10. Kolm juhtivat Aasia krüptovaluutabörsi – Binance, OKX ja Bybit – teatasid tegevuse peatamisest sanktsioonide all olnud venemaa pankadega. Kasutajad saavad kasutada alternatiivseid meetodeid: rahaülekandeid, kiirmaksesüsteemi (SBP) ja teiste pankade kaarte, sealhulgas Raiffeisenbank, Unicredit või Post Bank, märgib Forbes.
Binance kehtestas nädalavahetusel venemaa klientidele piirangud, mis lubasid platvormil toiminguteks kasutada vaid rublasid. Välisvaluutat kasutades satuvad kasutajad teate, mis nõuab P2P-kauplemiseks kohaliku valuuta valimist ja näitab kontrollimise ajal börsi reegleid vastavalt valitud riigile. Välismaal elavad venelased, kes on edukalt läbinud aadressikinnitusega kontrolli, säilitavad võimaluse kaubelda muude valuutadega peale rubla, USA dollari, euro ja grivna.
Krüptovaluutabörs OKX muutis P2P-tehingute jaoks saadaolevate makseviiside loendit, eemaldades Sberbanki, Tinkoffi ja Alfa-Banki kaardid. Sarnane olukord tekkis ka Bybiti platvormil, kus korrigeeriti Sberbanki ja Tinkoffi makseviise. Vaatamata sellele, et pangad jäid saadaolevate makseviiside nimekirja, jäid nendega tehingud ajutiselt tegemata. Hiljem aga kaasati platvormile uuesti mõlemad maksesüsteemid ning Sberbanki jaoks loodi isegi eraldi makseviis nimega Sberbank, täpsustab VC.
Kõik kolm börsi on asutanud Hiina kodanikud, kuid nende kontorid asuvad erinevates maailma paikades.
11. putin tegevat sügisel mitmeid välisreise, kuid kreml neist „arusaadavatel põhjustel” ette ei räägi. Seda ütles presidendi pressisekretär peskov, täpsustades, et lähiajal kohtub putin Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga, vahendab Interfax. peskov rõhutas, et kohtumise korraldamine on lõppjärgus ning kreml teatab viivitamatult selle täpse kuupäeva ja toimumiskoha. Pressisekretär hoidus aga Erdogani võimalikku venemaa-visiiti kommenteerimast.
Vastuseks küsimusele Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) presidendi vahistamise otsuse mõjust rahvusvahelistele reisidele kinnitas peskov, et putini graafikus oleva välisreiside planeerimine on õigel teel. Eeldatavasti toimub esimene välisreis selle aasta sügisel. „Sellest teavitame teid ka õigel ajal,” lubas peskov.
2023. aasta märtsis andis Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja putini ja venemaa lasteombudsmani maria lvova-belova vahistamismääruse, süüdistades neid laste väljasaatmises okupeeritud Ukraina aladelt.
See otsus sundis kremlit putini välisreiside plaane ümber vaatama. Putin keeldus augustis BRICS-i tippkohtumisele lendamast, piirdudes videokõnedega. Tippkohtumist võõrustanud Lõuna-Aafrika Vabariik ratifitseeris Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamisdokumendi – Rooma statuudi ning putini füüsiline kohalolek oleks tähendanud tema vahistamist. venemaa delegatsiooni juhtis hoopis välisminister lavrov.
Pärast seda hoidus putin reisimast G20 tippkohtumisele Indias, riigis, mis koos venemaa ja USAga pole Rooma statuuti ratifitseerinud. peskov ütles, et praegu on täpsustamisel putini osalemise formaat. „Praegu on väga tihe graafik. Ja loomulikult on põhirõhk ikkagi sõjalisel erioperatsioonil. Seetõttu pole reis ise praegu päevakorras,” ütles kremli pressiesindaja.
putin keeldus ka külastamast Türgit läbirääkimisteks Erdoğaniga, kes esialgsetel andmetel lendab septembri alguses venemaa presidendi juurde Sotši. Seda teavet kinnitas Türgi valitsev Õigluse ja Arengu Partei. „Lähiajal peaks härra president Sotši külastama,” tsiteeris Kommersant partei pressiesindaja Omer Celiki sõnu. Kohtumisel arutavad presidendid teraviljatehingut ja selle raames toimuvaid algatusi, mille esitab Türgi pool, lisas Celik.
12. vene presidendi administratsioon on otsustanud putini konkurentide kandidaadid 2024. aasta valimistel. Kaks kremlile lähedalseisvat allikat ütlesid Meduzale, et vanus on peamine valikukriteerium: presidendi administratsioon ei soovi, et valimistel osaleks kandidaate, kes näevad välja märgatavalt nooremad kui 70-aastane putin.
kreml usub, et venemaa föderatsiooni Kommunistliku Partei, Liberaaldemokraatliku Partei ja Uue Rahva esindajad saavad valimistel tema „sparringupartneriteks”. Õiglase venemaa juht sergei mironov teatas ette, et tema ja tema partei toetavad ametisolevat presidenti.
Eeldatakse, et erakonnad seavad üles kandidaadid, kes saavad prognoositava arvu hääli. Seega ootab kreml vene föderatsiooni Kommunistlikust Parteist gennadi zjuganovi kandidaadi ülesseadmist. 2008. aastal sai zjuganov presidendivalimistel 17%, 2012. aastal – 18%. See on kremli jaoks oluline: võimud ei taha, et korduks olukord ärimees Pavel Grudininiga, kes hakkas 2018. aasta valimistel ootamatult populaarsust koguma. Nüüd toetab zjuganovit Levada keskuse andmetel 3% venelastest, tema parteil on VTsIOMi andmetel 10,2%-line toetus.
LDPR-ist peaks kremli hinnangul kandidaadiks seadma leonid slutski. Erakond teatas, et ta ise soovib valimistel osaleda, kuna talle meeldib „avalikkuses särada”. Samas on slutski isiklik reiting madal ning ta ise avaliku poliitikuna kahtleb, märgib kremli poliitilisele blokile lähedane allikas.
kreml sooviks näha Uue Rahva kandidaadina erakonna esimeest ärimees aleksei netšajevit. Presidendivalimistel ta siiski osaleda ei kavatse. netšajev on kindel, et ta ei saavuta palju protsendipunkte ning madal tulemus presidendivalimistel lööb partei plaanidele jõuda järgmistel riigiduuma valimistel vähemalt kolmandale kohale.
Enda asemel teeb netšajev ettepaneku saata valimistele riigiduuma asespiiker vladislav davankov. kremlile see kandidatuur aga ei sobi: davankov on vaid 39-aastane. kreml kardab luua negatiivse vanuselise kontrasti putini ja nooremate kandidaatide vahel. Nende ilmumine võib tekitada küsimusi presidendi vastuvõetava vanuse kohta, isegi vaatamata tema valimisreitingule.
Meduza intervjueeritud piirkonnaametnikud ja Ühtse venemaa ametnikud kinnitasid, et viimastel aastatel on venelased tõepoolest hakanud putini vanuse pärast muretsema. Ametnikud ise hakkasid pärast presidendi 70. aastapäeva tema kohta üha enam kasutama sõna „vanaisa” endise „esimese”, „pealiku”, „ülima” või „isa” asemel. „Noh, vanaisa ja vanaisa, see on ilma negatiivsuseta. Tal on selline vanus,” selgitas kremlile lähedase väljaande vestluskaaslane.
Politoloog Abbas Galljamovi sõnul ei saavuta kreml putinit temaealiste nõrkade konkurentidega ümbritsedes tulemust, mida ta ootab. „Selle triki tulemuseks ei ole mitte lojaalsuse suurenemine putini suhtes, vaid selle vähenemine režiimi suhtes, mis jätab inimesed ilma alternatiividest. Olles rahulolematud tema ettepanekuga süsteemi sees, pööravad inimesed pilgud sellest väljapoole. Navalnõi, Gudkovi, Jašini suunas. See tähendab, et kõigi nende trikkide otsene tulemus on süsteemivastaste meeleolude kasv,” usub Gallyamov.
13. venemaa sõjaväelise registreerimise ja värbamise bürood ei ole sügiseseks ajateenistuskohustuslaste digitaalsele registreerimisele ülemineku ülesandega hakkama saanud ning töötavad endiselt värvatute andmetega „paberil”, kirjutab Nestka, viidates asjaga kursis olevatele allikatele. „See on õudusunenägu, ühe paberi esimeselt korruselt kolmandale tassimiseks kulus kolm kuud. <…> Alates [mobilisatsiooni hetkest] on sinna ilmunud kaks uut tüdrukut, nad ei saa dokumendihaldusest midagi aru, nihutavad kaustu, mis digitaliseerimine seal on,” rääkis Moskva raekoja ametnik. Teine Moskva võimude allikas kinnitab, et sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroodes „arvutid ei tööta, programme pole installitud”.
Pärast mobilisatsiooni algust 2022. aasta septembris arutati aktiivselt „digitaliseerimise teemat”, kuid nüüd „ei tea keegi midagi”, ütles allikas ühes pealinna sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroost. Komissariaadi töötajatele endile on värbajate digiregistri käivitamiseks antud erinevad kuupäevad – sügis 2023 ja kevad 2024.
„Tegelikult tegeleb [sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroos] digitaliseerimisega sõna otseses mõttes üks vanaema. <…> Suurem osa töövoost toimub paberil ja mis kõige tähtsam, see ei huvita tegelikult kedagi,”ütles allikas. Ta kirjeldas praegust töövormingut järgmiselt: „paberid isiklikes toimikutes, isiklikud toimikud majades ja mikrorajoonides, asjad kastides, kastid riiulitel.”
Kaitseministeeriumi ajakirja „venemaa sõjaväekomissariaadid” 2023. aasta kolmas number rääkis samal ajal pilootprojektist Odintsovo linnaosa sõjaväelise registreerimise ja värbamisbüroo digitaliseerimiseks. See kogus ajateenistuse eest vastutavate isikute kohta elektroonilise „teabemassiivi”, mille vastavusse viimine „sõjaväekomissariaatides paberkandjal oleva teabega näitas andmete 100% vastavust”. Nagu „Layout” selgitab, on Odintsovo sõjaväe registreerimis- ja värbamisamet muutunud selles osas erandiks.
14. Ilma enda poolsete kommentaarideta: kreml usub, et pärast jevgeni prigožini likvideerimist venemaal on oht uueks sõjaliseks mässuks. Sellest teatasid ajalehele Moscow Times kaks kremlile lähedalseisvat allikat ja varem õiguskaitseorganites töötanud valitsusametnikku. Luureagentuurid juba töötavad selle nimel, et kontrollida ja ära hoida „esile kerkimisi”, nagu wagner korraldas juuni lõpus, ütlesid allikad.
Moskvast vähem kui 200 km kaugusele lähenenud tankid jätsid enam kui kaks aastakümmet valitsenud vladimir putinile kustumatu mulje. prigožin mitte ainult ei soovinud väejuhatuse väljavahetamist, vaid eiras ka presidendi isiklikku korraldust ning seetõttu peeti teda ohuks režiimile, ütlesid neli võimudele lähedal asuvat allikat ajalehele Moscow Times.
prigožini pärand on Ukraina, Aafrika ja Lähis-Ida lahingukogemusega sõjaväeüksused, mida toetab Telegrami kanalite ja poliittehnoloogide meediaimpeerium. Ja praegusel kujul ei suuda kreml wagnerit kontrollida, ütlesid allikad ajalehele Moscow Times.
„Paljud wagneri liikmed usuvad, et võimud võivad olla prigožini surma taga ja võimud ei saa selliseid riske eirata,” ütleb International Crisis Groupi analüütik Oleg Ignatov.
Kaks päeva pärast prigožini likvideerimist allkirjastas putin dekreedi, mis kohustab wagnereid truudust vanduma. Kõik sõjaväeväliste poolsõjaväelaste, sealhulgas vabatahtlike pataljonide ja territoriaalkaitse liikmed on kohustatud andma riigilipu ees vande ja vanduma kaitsta „põhiseaduslikku korda”.
„putin tahab wagnerit rangemalt kontrollida, et tagada, et ei korduks tulevikus see mis oli,” ütles Londoni Kuningliku Ühisteenuste Instituudi teadur Natia Seskuria. Tõenäoliselt on prigožini toetajate hulgas neid, kes vannet ei anna, ütles Sescuria: „See võib putinile pikemas perspektiivis probleeme tekitada.”
Ilmselt peab putin uue mässu või vandenõu ohtu üsna realistlikuks, kirjutab poliitikaanalüütik Abbas Galjamov. Sellest annab tunnistust vähemalt see, et putin läks prigožini likvideerimisele, kuigi see seadis ohtu paljud projektid. See näitab putini prioriteete – võimu säilitamist, mitte väljapoole laienemist, märgib Galjamov.
„putini probleem on selles, et tema kuvand on tuhmunud ega vasta enam venemaa nõudmisele tugeva ja otsustava juhi järele, kes saavutaks eesmärgid kiiresti ning minimaalsete kulude ja ohvritega. See juhtus pärast ebaõnnestunud operatsiooni Ukraina vallutamiseks ja sõja üleminekut pikaleveninud etappi,” ütleb Ignatov rahvusvahelisest kriisigrupist. „Sai selgeks, et Putin on kaotamas sellistele karismaatilistele tegelastele nagu prigožin, kes on valmis rääkima tõtt ja aktsepteerima asju nii, nagu nad on,” ütleb ekspert.
15. kreml on asunud ise määrama, kes võivad teenida valuutat nafta ja naftatoodete müügist. Nimekiri on salastatud. Kohalikud naftaga tegelevad ettevõtted on juba mures, sest siseturulgi on palju anomaaliad alates arvatavalt kunstlikust nafta puudusest ja lõpetadest varudest, mis eksisteerivat vaid paberil ning sellest tulenevatest hinnakõikumistest ikkagi vaid kellegi kasuks.
16. Euroopa Liit peab olema valmis uusi liikmeid vastu võtma aastaks 2030, ütles Euroopa Ülemkogu president Charles Michel Sloveenias toimunud konverentsil, edastab Wall Street Journal.
Tema sõnul võimaldab sihtkuupäevas kokku leppimine hoogustada reforme kandidaatriikides ning tagada, et laienemiseks vajalikud otsused tehakse EL-i poolt.
„On aeg edasi liikuda. Tööd on veel palju. See saab olema raske ja mõnikord valus nii tulevastele liikmesriikidele kui ka ELile. Kuid olgem selged: kui tahame, et meid usaldataks, peame rääkima ajastusest,” ütles Michel.
ELi ametlikud kandidaadid on Ukraina, Türgi, Serbia, Albaania, Moldova, Põhja-Makedoonia ja Montenegro.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
