SKANDAAL: Riigikontrolör, riigil puudub vaktsineerimisplaan
Riigikontrolör Janar Holm toob peaminister Kaja Kallasele saadetud kirjas välja, et riigil puudub ajakohane vaktsineerimisplaan, vaktsineerimisplaanides esitatud eesmärgid ei ole selged ega mõõdetavad ning vaktsineerimise korraldus on olnud jäik.
17. juunil aset leidnud valitsuskabineti nõupidamisel palus peaminister riigikontrolörilt arvamust kriisi juhtimise kohta koroonaviiruse teise laine ajal ning ettepanekuid seniste õppetundide põhjal. Kirjas toobki riigikontrolör välja oma tähelepanekud ja ettepanekud vaktsineerimise korralduse kohta.
Kasutamata vaktsiini üle 170 000 doosi
Kirjas märgib riigikontrolör, et vaktsiini puudumine ei ole juba mitmete nädalate jooksul olnud takistuseks vaktsineeritute osakaalu suurendamisel. “Vaktsiini on, kuid seda pole ära süstitud,” nendib Holm ja toob esile, et kasutamata vaktsiini hulk oli 22. juuli seisuga üle 170 000 doosi ning sellele lisanduvad kasutamata AstraZeneca vaktsiinidoosid. “Juuni igal nädalal ületas kasutamata vaktsiini hulk vähemalt 80 000 doosi (millele lisanduvad kasutamata AstraZeneca vaktsiinidoosid) ning juba maikuus ületas igal nädalal kasutamata vaktsiini hulk vähemalt 66 000 doosi, millele lisanduvad kasutamata AstraZeneca vaktsiinidoosid. Kui kevadel oli üheks eesmärgiks varu hoidmisel maandada tarneriske ja hoida teise vaktsiinidoosi varu vähemalt ühe nädala ette, siis kasutamata dooside hulk ületas juba toona märkimisväärselt järgneva nädala teise doosi vajadust,” seisab kirjas.
Riigikontrolör nendib, et 1.–19. aprillini puudus ning alates 1. juulist puudub riigil ajakohane avalikustatud vaktsineerimisplaan. “Kogu COVID-19 vastu vaktsineerimise protsessi jooksul tuleb tagada kehtiva vaktsineerimisplaani olemasolu. Uus vaktsineerimisplaan peaks olema kokku lepitud ja kinnitatud enne vana plaani kehtivuse lõppu,” seisab kirjas.
Senine vaktsineerimisplaan on aegumas
Holm toob esile, et vaktsineerimise ametlikul koduleheküljel vaktsineeri.ee on kehtiva vaktsineerimisplaanina esitatud dokument, mille kehtivusaeg on tiitellehel aprill-juuni 2021. “Samas rõhutatakse, et „vaktsineerimine toimub Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaani järgi“. Veebilehel on kirjas: „Plaan on uuendamisel. Uuendatud plaan valmib juuli esimeses pooles“. Juulikuu on kohe lõppemas, kuid plaani pole ikka avaldatud,” kirjutab Holm.
“Vaktsineerimisplaani uued versioonid tuleks koostada, kinnitada ja avalikustada enne olemasolevate plaanide kehtivusaja lõppu,” kirjutab Holm ja lisas, et ajakohane vaktsineerimisplaan puudus ka märtsikuu alguses.
“Vaktsineerimise eesmärgipärase ja süsteemse korraldamise eelduseks on plaani olemasolu, mis on selge ja arusaadav nii vaktsineerimise korraldajatele endile kui ka kogu ühiskonnale,” kirjutab riigikontrolör.
Ka kirjutab Holm, et kõik vaktsineerimisplaanides esitatud eesmärgid ei ole selged ega mõõdetavad, mistõttu ei ole ka selge, mida soovitakse saavutada. “Vaktsineerimisplaanis esitatud eesmärgid tuleb seada selgelt ja mõõdetavalt,” toonitab ta.
Riigikontrolör toob esile, et 8. juulil tervise- ja tööministri poolt valitsuskabineti nõupidamisele esitatud uue vaktsineerimisplaani eesmärgid ei hõlma kõiki kriitilisi sihtrühmi – alaealisi ning vähe vaktsineeritud piirkondade elanikke. “Vaktsineerimise eesmärgid peavad hõlmama kõiki kriitilisi sihtrühmi ning seda dokumenti tuleks täiendada,” toonitab Holm.
Uues vaktsineerimisplaanis pole juttu 12-17 aastastest
Riigikontrolör kirjutab, et 8. juulil valitsuskabineti nõupidamisele esitatud uues vaktsineerimisplaani versioonis ei ole sõnastatud eesmärki seoses 12–17-aastaste vaktsineerimisega. “See on aga väga oluline, sest hariduse kvaliteedi ja muude parameetrite poolest on ülimalt hädavajalik tagada koolide statsionaarne töö. Muidu riskime sellega, et mitme aastakäigu õpilaste teadmistesse ja sotsiaalsesse võimekusse tekivad parandamatud lüngad,” märkis Holm.
“Juba praegu võiks olla selge, kuidas hakkab käima kooliõpilaste vaktsineerimine, praktilised ettevalmistused vaktsineerimiseks peaks juba käima,” seisab kirjas. Ka toob riigikontrolör esile, et probleemiks on kujunenud vähene vaktsineerimistase Ida-Virumaal. “Mõistlik oleks seada selgete sihttasemetega eesmärgid, kuidas suurendada Ida-Virumaa elanike vaktsineerimisega hõlmatust.”
Holm soovitab muuta vaktsineerimisplaani kompaktsemaks, jättes mahuka taustainfo plaanist välja ning seada fookus vaktsineerimise eesmärkidele ja nende saavutamise viisile. Ta nendib, et vaktsineerimisplaani projektis on palju infot, kuid suurem hulk sellest on käsitletav tausta- ja infomaterjalina. “See, kuidas on kavandatud vaktsineerimine 2021. aasta suvel ja sügisel, on esitatud ainult üldpõhimõtetena: peab olema tagatud võimalus vaktsineerida, vajalik on jälgida hõlmatust ja teha koostööd, hõlmatust tuleb parandada, vajalik on tugev ja mitmekesine kommunikatsioon jms. Üldpõhimõtetena on need olulised, kuid plaanis tuleks teha samm edasi ja anda vastus küsimusele, kuidas saavutada olukord, et võimalikult paljud Eesti inimesed saaksid vaktsineeritud,” seisab kirjas.
Holm nimetas kummaliseks, et valitsusele esitatavad iganädalased vaktsineerimise ülevaated ei sisalda kõige olulisemat – infot vaktsineerimisplaanis kokku lepitud eesmärkide täitmise kohta. “Valitsus peaks kokku leppima, mis info on oluline valitsuse tasemel vaktsineerimisprotsessi strateegiliseks juhtimiseks, ning nõudma info esitamist selges ja hoomatavas formaadis,” seisab kirjas.
Riigikontrolöri hinnangul ei ole vaktsineerimisplaanis esitatud pikaajalistele vaktsineerimise eesmärkidele ei ole seatud vahe-eesmärke ning järgmiste nädalate arvulisi vaktsineerimiseesmärke.
“Vaktsineerimise korraldus on olnud jäik ning erinevad paindlikud võimalused vaktsineeritute hulga suurendamiseks on jäänud kasutamata või on paindlikke võimalusi rakendatud tarbetu viiteajaga,” kirjutab riigikontrolör, kelle hinnangul tuleks vaktsineerimiseks luua veelgi rohkem kodulähedasi ja kättesaadavust suurendavaid võimalusi. Näiteks tuleks Holmi hinnangul lisaks suuremate linnade kaubanduskeskustele ja keskväljakutele kasutada samalaadset lähenemist ka väiksemates kohtades, pannes just mööda väikseid maakohti, külasid ja asulaid sõitma vaktsineerimisbussid ning vaktsineerida väikelinnades-asulates-külades.
“Avalikkuses on pakutud erinevaid võimalusi vaktsineerimisvõimaluste suurendamiseks, kuid riigi tasandi otsustajad on need paljudel juhtudel tagasi lükanud. Ettepanekute hulgas olnud ka selliseid, mis ei ole sobilikud, kuid mitmed tagasilükatud ettepanekud on mõne aja pärast ikkagi kasutusele võetud. Viivitusega on kaotatud aega ning usaldust,” kirjutab Holm.
“COVID-19 tekitatud kriis on kogu ühiskonna probleem. Ettevõtjatel on motivatsioon vabatahtlikult panustada selleks, et vältida ulatuslikke majandustegevuse piiranguid ning hoida ühiskonda piirangutest vabana. Erasektoril on võimalusi, ressurssi ja ideid laiendada vaktsineerimisvõimalusi ning seda ressurssi tuleb ühiskonna hüvanguks kasutada,” kirjutab Holm. “Vaktsineerimise juhtrühma tuleks kaasata erasektori esindajaid, kes osaleksid otsustusprotsessis – nad tooksid juurde värskeid ideid, näitaksid võimalusi protsessi parandamiseks ning aitaksid siduda riigi ja erasektori ressursse. Otsustajad ei tohiks klammerduda riigisektoris mõnel pool levinud mõttemaailma suletusse ja n-ö oma mängumaa kaitsmisse, vaid olema avatud erinevatele lähenemistele.”
