EKRE Narva osakond on jäänud juhtideta. Viimase kuu jooksul lahkus erakonnast viis juhatuse liiget eesotsas Narva osakonna esimehega. Põhjuseks EKRE 9. maid puudutavad seisukohad ja eelnõud, mida Narvas peetakse ühiskonda lõhestavaks.
“Teadke, et ka vene keelt rääkivatel inimestel on EKRE-s koht.” Nõnda kõneles narvakas Dmitri Gussev eelmisel suvel toimunud EKRE kongressil. Gussev astus erakonda mullu märtsis ja lühikese ajaga sai temast EKRE nägu Narvas. Aasta hiljem astus ta erakonnast välja. Põhjuseks EKRE algatatud Nõukogude mälestusmärkide eemaldamise seaduseelnõu, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Võitlesime alati oma meeskonnaga eesti- ja venekeelsete elanike konsolideerimise nimel. Kui me erakonda astusime, rääkisime Mart Helmega, mis oleks meie jaoks vastuvõetamatu. Igasugused näotud väljaütlemised venekeelse elanikkonna aadressil, et me muuhulgas ei võitleks mälestusmärkidega. Ja kõik olid sellega nõus,” rääkis Gussev.
Lisaks Dmitri Gussevile on EKRE-st viimase kuu jooksul lahkunud enamik Narva osakonna juhatuse liikmetest, eesotsas esimehe Aleksandr Pahhomoviga. Keegi neist kommentaare anda ei soovi, kuid põhjus on sama. Erakonna soov keelata 9. mai tähistamist ja eemaldada Nõukogude armee mälestusmärgid.
EKRE esimees Martin Helme kinnitab, et Ida-Virumaal on erakonnast lahkunud vaid üksikud liikmed ja nende tagasihoidmiseks EKRE oma maailmavaadet muutma ei hakka.
“Punaarmee sümbolid ja selle okupatsiooni tähistamine on eestlaste suhtes tegelikult solvav ja ei ole viisakas. Me saame aru, et venelastel on teine nägemus sellest, teine veresugulus nende sõduritega, aga Eesti riigi ja eesti rahva seisukohalt 9. mai tähistamine on meie suhtes solvav, sellega peavad kohapealsed inimesed kindlasti arvestama,” kommenteeris Helme.
Mida teha juhtideta jäänud Narva osakonnaga, seda arutab EKRE Ida-Viru ringkonna juhatus tuleval nädalal. EKRE-l on Narvas umbes sadakond liiget.
Allikas. Err.ee
