Erakorralised uudised
siim tamme

Siim Tammer: Kortsud välja inkassoärist

Riigikogu lauale on jõudnud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu, mis muudab oluliselt senist inkassoturu toimimist ja toob krediidiinkassod Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Hiljemalt käesoleva aasta lõpuks peavad krediidiinkassod kas saama Finantsinspektsioonilt tegevusload või siis oma tegevuse lõpetama.

Kõik inkassod ei lähe järelevalve alla

Kogu inkassoturg ei lähe järelevalve alla, lihtsustatult öeldes läheb vaid see osa inkassoettevõtetest, kes tegelevad krediidilepingutest tulevate võlgade sissenõudmisega või nende üleostmisega. Samas on selge, et tegu on olulise inkassoteenuse valdkonnaga. Seaduseelnõu paneb inkassoettevõtted sisuliselt valiku ette, kas loobuda krediidilepinguid puudutavast tegevusest või viia oma äritegevus kõrgemate nõuetega vastavaks. Kõrgendatud nõuded ei pruugi igale inkassoettevõttele olla kättesaadavad, kuna loa saamine ilma korrektse äritegevuse, tugeva organisatsiooni, sobivate juhtide ja omaniketa ei ole enam võimalik. Uue sektori finantsjärelevalve alla toomise viimane näide jääb aastasse 2016, kui n-ö kiirlaenuärid pidid tegevuse jätkamiseks saama tegevusloa. Umbes paarisajast kiirlaenuandjast said tegevusloa ja seega õiguse teenust edasi osutada alla seitsmekümne ettevõtte. 

Mis muutub inkassoturul

Krediidivõtja seisukohast on krediidiinkassode järelevalvele allutamine positiivne samm, sest see toetab tugevalt krediidivõlglastega ausat ja õiglast läbikäimist. Nii peab seaduse jõustumisel hakkama krediidiinkasso näiteks arvestama vastutustundliku laenamise nõude raamistikuga. Ehk kui seni said inkassoettevõtted võlgnike vastutustundliku laenamise nõuete rikkumiste peale õlgu kehitada, siis uue eelnõu kohaselt peavad nad saama juurdepääsu ka vastavale toimikule ning ei saa oma tegevuses tugineda teadmatusele. Ka kohtumenetluses on juba toimunud olulised muudatused ning kohtud iseseisvalt juba täna kontrollivad nõude vastavust vastutustundliku laenamise põhimõttele. Kokku on seega tegu tõsise muutusega krediidivõlgnike kaitsel.

Teine suurem muudatuste pool puudutab krediidivõtjaid kaudsemalt. Eelnõu kohaselt hakkavad krediidiinkassodele, nende organisatsioonile ja äritegevusele kehtima karmimad nõuded. Krediidiinkasso juhiks ja omanikuks ei saa enam hakata igaüks, vaid üksnes isik, kellel on laitmatu maine ja kes ei ole varasemalt tegelenud liigkasuvõtmisega. Samuti peab krediidiinkassodel olema edaspidi korrektne ühingujuhtimise struktuur, asjakohased sise-eeskirjad ja palju muud. Krediidiinkassod peavad hakkama suhtlema kohaselt ka võlgnikega, mh andma neile vajalikku teavet. Krediidiinkassode tegevusele pannakse rahvakeeli päitsed pähe.

Finantsjärelevalve ei ole võluvits

Krediidiinkassode järelevalvajaks saab Finantsinspektsioon. Järelevalve hõlmab seejuures kindlaid tegevusi ja ei lahenda tarbija jaoks kindlasti kõiki krediidiinkassodega seotud probleeme. Kuna finantsjärelevalve eesmärk ei ole otseselt tegeleda üksikute tarbijate probleemide lahendamistega, siis ei paku Finantsinspektsiooni järelevalve alla tulek näiteks lahendust tarbijate kaebustele konkreetsest võlasuhtest tulenevalt. Aga mida siis finantsjärelevalve teeb? Esiteks otsustab ta seda, kes üldse väärib tegevusluba. Seejärel algab igapäevane järelevalvetöö, mille käigus kontrollitakse riskipõhiselt krediidiinkassode vastavust seaduse nõuetele ja vajadusel astutakse samme, et suunata krediidiinkassode tegevust. Kolmandaks on Finantsinspektsiooni arsenalis nii trahvid kui ka tegevusloa võtmise võimalus. Ehk kui tegevusloa saanud krediidiinkasso oluliselt seadust rikub või ei suuda oma äritegevust nõuetekohaselt ajada, siis võib ta tegevusloast ilma jääda või saada trahvi kuni 3 miljonit eurot või kuni 10% netokäibest. 

Seega on inkassoturule tulemas olulised muudatused, mis toovad muu hulgas kaasa suurema läbipaistvuse. Küll aga ei saa unustada tõsiasja, et finantsjärelevalve tegeleb eelkõige süsteemse finantsjärelevalvega avalikes huvides ja ei ole loodud üksikute tarbijakaebuste lahendamiseks. Vaidlused inkassodega on ka peale eelnõu vastuvõtmist eelkõige kohtuveskite lahendada.
 

Siim Tammer, Finantsinspektsiooni juhatuse liige

Vaata ka:

Lõuna päästekeskuse sündmused 1.-2. juuli

Jõgevamaa1. juulil kell 17.02 käisid päästjad Mustvee vallas Omedu külas eemaldamas teelt murdunud puid. 2.

Vitali

Politsei otsib Aa külas kadunud 51-aastast Vitalit

Politsei palub abi Lüganuse vallas Aa külas kadunud 51-aastase Vitali leidmisel. Mees lahkus 27. juuni