2021. aasta on Eestis tulesurmade arvu poolest traagiline – kümne kuuga jättis oma elu tulle 30 inimest, tänaseks on tulesurmasid juba 33. Ainuüksi eelmisel nädalal hukkus tulekahjudes 2 inimest.
Kümne kuu lõikes vaadatuna on tulesurmade hulk varasemate aastatega võrreldes kasvanud. Jaanuarist oktoobri lõpuni hukkus tuleõnnetustes 30 inimest. 2020. aastal oli samal ajal tules hukkunud 27 inimest ning tunamullu 29 inimest.
„Tules hukkunu profiili vaadates jääb silma kurb tõsiasi, et hukkunutest enamiku ehk kolmveerandi moodustasid eakad, hukkunu keskmine vanus oli 66 eluaastat. Pooltel juhtudel ehk 15 korral oli hukkunu eelnevalt tarvitanud alkoholi,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremets ja lisas, et kahjuks käib alkoholiga sageli kaasas teinegi pahe, suitsetamine, mis suurendab õnnetuse riski veelgi.
Käesoleval aastal on vähemalt 7 inimest hukkunud hooletust suitsetamisest alguse saanud tulekahjus. „Elu näitab, et õnnetuse puhkemiseks piisab väga vähesest. Hiljutisest ajast meenub traagiline juhtum, kus kirglik suitsetaja viskas hõõguva koni kodus prügikasti. Sellest puhkes tulekahju, mis nõudis selle sama inimese elu ja seadis ohtu veel mitme inimese elu ja tervise,“ tõi Saaremets näite. „Kurbi näiteid on ka sellest, kus inimene on ohtralt napsitanud ja suitsetades magama jäänud. Ka siis on tagajärjed enamasti traagilised.“
Teine sagedane põhjus, millest eluhoonetulekahjud puhkevad, on riknenud ja oma aja ära elanud elektrisüsteem. Elektrist alguse saanud tulekahjudes on käesoleval aastal hukkunud juba vähemalt 9 inimest. „Amortiseerunud ja rikkis elektrisüsteemi puhul on õnnetuse puhkemine aja küsimus. Sageli ei tule vanad elektrisüsteemid toime tänapäevase kodutehnika koormusega ning tekib ülepinge. Aastakümnete vanused elektrikaablid on sageli muutunud hapraks või on neid oskamatult paigatud. See suurendab samuti tulekahju puhkemise riski,“ selgitas Saaremets. „Elektrisüsteemi remont on paratamatult kulukas töö, kuid kindlasti tuleb meeles pidada, et elektrisüsteemi peab välja vahetama kutseline elektrik. Ainult nii saab olla kindel, et töö on tehtud kvaliteetselt ja nõuetele vastavalt ning õnnetuse juhtumise tõenäosus on minimaalne,“ rõhutas ta.
Kasutuses olevates eluhoonetes, kus tänavu puhkes hukkunuga tulekahju, oli toimiv suitsuandur olemas vaid 6 kodus.
Viktor Saaremets tuletab meelde, et oma panuse ohutusse saab anda igaüks. „Märkame abivajajaid ja võimalusel aitame! See on vähim, mida kõik saavad ohutuse parandamiseks teha,“ ütles ta.
Selleks, et kodu oleks ohutu ning seal ei puhkeks ka kogemata kombel tulemöll:
- Ära jäta lahtist tuld hetkekski järelevalveta.
- Kui teed sööki, jää kööki! Toit valmib küll ise, kuid unustatuna läheb see kõrbema ja süttib.
- Ära jäta nõusid ja muid asju elektripliidile ka siis, kui see on välja lülitatud.
- Ära suitseta siseruumides.
- Pärast suitsetamist veendu, et koni oleks kustunud ja viska see mittesüttivasse anumasse.
- Hoolitse selle eest, et sinu ja lähedaste kodus oleksid küttekolded korrapäraselt hooldatud ja töökorras.
- Tuhk võta koldest välja alles siis, kui see on jahtunud. Hoiusta tuhka süttimatus anumas.
- Ära hoiusta küttekolde peal ega läheduses põlevmaterjali.
- Lase elektrikul üle vaadata elektrisüsteem ning vajadusel lase see renoveerida või välja vahetada.
- Pikendusjuhtmeid kasuta võimalikult vähe ning kindlasti väldi mitmest pikendusjuhtmest ühendusi, sest need koormavad elektrisüsteemi üle.
- Jälgi, et sinu kodus oleksid olemas toimiv ja korrektselt paigaldatud suitsuandur ning lisaks sellele ka vingugaasiandur.
- Selgita tulega kaasnevaid ohte ka lastele.
- Märka abivajajat! Märkamine ja aitamine on vähim, mida igaüks saab teha.
