Seemne ja seemnekartuli sertifitseerimise eesmärk on tagada, et turustatav seeme oleks kvaliteetne, kahjustajavaba ja sordipuhas.
Sõltuvalt taimeliigist või liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüs ning seemnete sertifitseerimisel lisaks järelkontrolli põldkatsed. Seemnekartuli sertifitseerimisel analüüsitakse taimekahjustajate määramiseks mulla- ja mugulaproove ning müügiks ettevalmistatud seemnekartulite partiidele tehakse kvaliteedi kontroll.
Seemne- ja seemnekartulitootjate soovile vastu tulles on alates 2021. aastast sertifitseerimise taotluste esitamise tähtaegasid pikendatud.
Talirapsi ja -rüpsi põldude andmete sertifitseerimise taotlusi on võimalik esitada 15. maini. Ülejäänud põllukultuuride (v.a seemnekartul) taotlusi saab esitada 31. maini, seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini.
„Taotluste õigeaegne esitamine on väga oluline. Nii jõuame seemnepõldude tunnustamiseks teha kõik vajalikud ettevalmistused,“ rõhutab Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Piia Puusepp.
Taotlust on kõige lihtsam esitada kliendiportaali kaudu.
Täpsem juhend põllukultuuride taotluste (v.a seemnekartul) esitamiseks on leitav siit ja seemnekartuli taotluse esitamiseks siit.
Eelmisel aastal esitati põldtunnustamiseks 14547 ha seemnepõlde, millest vastas nõuetele 13641 ha. Sellelt pinnalt koristatud seemnesaagist on sertifitseeritud 37 000 tonni seemet.
2022. aastal vastasid kõik põldtunnustamiseks esitatud 156 seemnekartuli põldu (223,11 ha) kehtestatud nõuetele. Seemnekartuli kasvatamiseks kavandatud põldudelt võeti kokku 500 mullaproovi, mille käigus kartuli-kiduussi elujõulisi tsüste ei avastatud.
Taimekahjustajate määramiseks võetud mugulaproovidest (kokku 325 mugulaproovi) ei kuulunud ükski seemnekartuli partii viiruse tõttu praakimisele, niisamuti ei tuvastatud ka karantiinseid bakterhaigusi.
