Mida siis teha, kui sa tunned hirmu? Kui on hirm mingite olukordade ees, millegi ees, mida on vaja teha, kuskile minna, kellegagi kohtuda, midagi rääkida? Parim viis hirmuga toime tulekuks on minna läbi hirmu. Selleks on vaja suurt julgust, aga julgus on ainult otsus.
Hirm on tunne, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada.
Igal sekundil reageerib su keha tuhandetele välistele stiimulitele ja selle kõigega peab su sisemine süsteem hakkama saama. Su süda, pea ja veel mitmed süsteemid teevad koguaeg tööd, et hinnata kas olukord on ohutu või ohtlik ning mida järgmiseks peaks tegema.
See on su süsteemile päris suur koorem ja et koormat vähendada tekivadki mustrid, süsteemid ja menüüd. Kega õpib ka teatud olukordi ennetama ja vältima.
Mõned olukorrad tunduvad eriti hirmuäratavad sellepärast, et sinna on kaasatud ka teised inimesed, kes võivad midagi minust arvata või saada aru, et tunnen hirmu. Näiteks on esinemine üks selline tegevus, mis tekitab paljudes inimestes hirmu ja just teiste arvamuse tõttu.
Kui hirmust mitte läbi minna ja jätta kuskile minemata või midagi tegemata ainult hirmu tõttu, siis on see nagu piirdeaia püstitamine enda ümber – seda ma ei saa teha, sest kardan. Kui selliseid aedu saab palju, siis võib niimoodi oma elu ja tegemised väga ära piirata ning oma väikse aia sisse hirmul olles kükitama jääda, lubamata endal saada positiivseid kogemusi sellest, et hirmu ületada on vägev tunne ja kui palju see ellu vabadust ja kergust juurde loob. Lihtsam on ette võtta hirmu ületamine kohe, kui see tekib. Raskem on nii, kui hirme ja piire on juba palju ning tuleb järjest neid läbima hakata. Samas on see tõeliselt suur väljakutse ja võimaldab avastada enda sellist julgust, millest varem aimugi ei olnud. Mida enam on hirme, seda suurem potentsiaal on arendada endas julgust.
Mõned hirmud on aga sellised, mille puhul ei ole vaja kuskile minna ega midagi teha, neist ei saa läbi astuda. See võib olla hirm tuleviku, üksinduse, rahalise seisu, lähedase, oma tervise või millegi muu pärast. See võib olla ka lihtsalt ebamäärane hirm või ärevus, mis sees vibreerib, aga millel justkui polegi kindlat põhjust. Näiteks võib see välja näha nii, et oled õhtul kodus ja sees on hirm. Eriti löövadki sellised hirmud välja siis, kui aktiivne tegutsemine saab otsa ja on puhkehetk. Mida sellise hirmuga ette võtta? Kui sa oled endas arendanud teadlikkust, oma tunnete ja mõtete jälgimist ja suudad minna seda hirmu jälgima, siis ongi üks võimalus olla lihtsalt teadlik hirmust enda sees. See käib nii, et märkad hirmu ja samal ajal märkad ka, et sa märkasid hirmu ehk siis on hirm ja keegi, kes seda märkas – mõlemad justnagu sinu sees. Nii tekib äratundmine, et kui ma märkasin hirmu, siis ma ei ole ise see hirm. Ja sa saadki olla lihtsalt märkaja. Tekivad mingid mõtted, kuulad need ära ja märkad samal ajal, et on keegi, kes kuulab. Kui on mõtted ja kuulaja mõlemad sinu sees, siis järelikult sina ei ole need mõtted, vaid saadki lihtsalt kuulata. Tajud füüsilisi aistinguid oma kehas ja märkad, et sa tajud. Niisiis oled jällegi märkaja, kes on teadlik värinast või kõhus keeramise tundest, ja ei ole ise see tunne. Märkad, tajud, kuulad kõik ära ja oled teadlik kogu sellest möllust, mis sinu sees toimub. Sellest piisab, et hirmult kogu jõud ära võtta. Hirmust saab lihtsalt üks tunnete-mõtete-aistingute energiakogum, mis paikneb sinu sees ja mida saad vaadelda. See pole üldse enam hirmutav, vaid isegi täitsa põnev.
Enamus inimestel on hirmud spetsiifilisemad – osad kardavad näiteks õpetajaid üldiselt, teised jällegi väga konkreetselt keka õpetajaid või vene keele õpetajaid. Mõni kardab kõiki maailma arste, teine jällegi hamba- või mõnda muud konkreetset arsti.
Absoluutselt kõiki asju saab karta, kuid kui sellest üle olla, siis ühel päeval kaob ka hirm.
