Aasta kestnud COVID-19 pandeemia ja sellega kaasnev majanduslikult keerukas aeg on suurendanud Eesti inimeste motivatsiooni koguda endale täiendavaid rahalisi puhvereid, kuid nende õigust on peaaegu kümnendik elanikkonnast pidanud raskete finantsolude tõttu kulutanud oma otsustisi sääste, seda tuleviku pensioni arvelt, selgus SEB pensionivalmiduse uuringut.
„Hoolimata sellest, et väga paljude inimeste seas on olnud koroona-aasta majanduslikult väga keeruline, on seni suudetud rahaasjadega enamjaolt hakkama saada. SEB uuringu kohta on 9 protsenti Eesti elanikest pidanud kasutajatele kasutama oma III samba säästvaid ja 15 protsendi pikkuseid turba- või vähendatud sissemakseid oma täiendavasse pensioni kogumislahendusesse, “kommenteeris uuringu tulemusi SEB Life and Pension Baltic Eesti filiaali juht Triin Messimas .
Messimase järele on tänane olukord pannud paljusid mõistma, kui oluline on omada rahapuhvrit ajal, mil sissetulekud vähenevad, sh pensionieas. „36 protsendi uuringus osalenutest, kui hetkel veel täiendavalt ei kogu, leidsid, et koroonapuhang on motiveerinud neid raha säästma. 25-aastase vastupanuvõimalusega peamist, et olukorda vähendades tuleb nende väärtusega täiendavalt kogeda. “
„Säästmine aitab lihtsamini üle saada rahaliselt rasketest aegadest, mida kõige Eesti inimesed on suutnud teha. Vältimatute kulude katmiseks on tulevikuks kogutu kasutamine üks võimalus, kuid ühtlasi tuleb mõelda rahalise puhvri säilitamise sarnasteks olukordadeks. Mis puudutab II pensionisammast, siis sealt on võimalik raha kätte saada septembrist, kuid kunagi hiljem, kui esialgu ei ole kogutu kulutamine möödaapääsmatu, “lisas Messimas.
Lätis ja Leedus on sääste kulutatud teha
SEB pensionivalmiduse uuring näitas, et teistes Baltimaades on tulnud inimesi reservi kallale minna, kui meile meeldib: Lätis ja Leedus on pidanud mitu säästvat kasutusele vastavalt 16 ja 12 elanikele. Sissemaksed kogumislahendustesse on turbanud 17 protsenti Läti ja 15 protsenti Leedu inimestest.
Läti elanikest 26 protsendi vastasest, et olukord on pannud neid mõtlema säästvate eesmärkide ja sama palju vastasega, et kogumisvõimalused kahanenud. Leedu elanikest 44 protsendi tunnistajast kogumismotivatsiooni tõusu ja 35 protsendi nentis, et hetkel täiendavalt koguda ei ole võimalik.
SEB viib pensionivalmiduse uuringut Baltikumi elanike seas läbi kuuendat aastat korraldanud. Uuring kaardistab Eesti elanike pensionialast teadlikkust, usaldusväärset pensionisüsteemi vastu, käitumislikku aspekti pensioniks valmistamist ja kindlustunnet tuleviku osas. Uuringus osales Baltikumis kokku 1500 tööealist eraisikut.
