SEB Grupp avaldas täna 2023. aasta esimese kvartali majandustulemused, mille kohta leiab info siit: www.sebgroup.com/ir
SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik kommenteeris SEB Eesti üksuse esimese kvartali tulemust järgnevalt:
Aasta algust on iseloomustanud tarbijate madal kindlustunne, mis on umbes samal tasemel, kui see oli 2009. aasta majanduslanguse ajal. Samas maksepuhkuse taotlusi praktiliselt pole ja panga laenuportfelli kvaliteet on jätkuvalt hea, mis on märk, et ettevõtete ja eraisikute rahaline seis on endiselt stabiilne.
Ettevõtted keskendunud stabiilsusele
SEB viis märtsis oma äriklientide hulgas läbi küsitluse, uurides ligi 800 ettevõtjalt kuidas nemad hetkeolukorda ja tuleviku väljavaadet näevad. Uuringu kohaselt on ettevõtjate kolm kõige olulisemat prioriteeti 2023. aastal: kulude juhtimine ja optimeerimine, ettevõtte stabiilsuse parandamine ja rahavoogude tugevdamine. Nii kasvasidki ettevõtete hoiused esimeses kvartalis aastases võrdluses SEB-s 14,4 protsenti, samas kui äriklientide laenuportfell kasvas 5,5 protsenti. Ettevõtted on laenamises ettevaatlikud, kaaludes kahe valiku vahel – kas hoida likviidsust või investeerida, et olla järgmises majandustsüklis tugevamas positsioonis. SEB nõustab ettevõtteid, et milline lahendus neile võiks sobida. SEB finantseeris esimeses kvartalis ligi 1650 ettevõtte uut äriprojekti, kogusummas üle 630 miljoni euro.
Tööhõive Eestis oli aasta lõpus aegade kõrgeim
Tugev tööturg annab alust loota, et Eesti majandus tuleb ka sellest madalseisust edukalt välja. Eelmise aasta lõpu seisuga oli tööhõive kõigi aegade kõrgeim – kunagi varem pole nii palju inimesi Eestis tööl käinud. Kuigi nõudlus on vähenenud, siis ei soovi ettevõtted töötajaid ennatlikult koondada. Ka SEB märtsis ettevõtjate seas läbi viidud uuring näitas, et 81 protsenti ettevõtetest ei plaani sellel aastal töötajate arvu muuta, 14 protsenti plaanib inimesi juurde võtta ja ainult 5 protsenti vähendada.
Kodulaenude turg on märtsist aktiviseerunud
Hoolimata tugevast tööturust on näha eraisikute säästuvõime vähenemist. Eraisikute hoiused kasvasid esimeses kvartalis aastases võrdluses vaid 0,6 protsenti, eraisikute laenud samas kasvasid 6,6 protsenti. Eelmise aasta keskpaigast on toimunud eluasemelaenude nõudluse vähenemine. Viimased poolteist kuud on kodulaenude turg olnud taas aktiivsem. SEB finantseeris esimeses kvartalis ligi 840 kodulaenu. Tarbimislaenude nõudlus püsib tugev ja isegi suurem kui möödunud aastal samal ajal. Eraisikute poolel on väljakutseks see, et rahalised puhvrid ei jaotu ühtlaselt – viiendikul meie klientidest on palgapäeva eel kontol vähem kui 100 eurot.
SEB esimese kvartali kasum oli 50,9 miljonit, riigimaksudeks tasuti 14,9 miljonit eurot
SEB Eesti üksused lõpetasid 2023. aasta esimese kvartali 50,9 miljoni euro suuruse kasumiga. 2022. aasta esimese kvartali lõpetas SEB 27,2 miljoni euro suuruse kasumiga. SEB tegevustulud ulatusid esimese kvartalis 78,7 miljoni euroni (46,1 mln 2022. aasta esimeses kvartalis) ning tegevuskulud 18,3 miljoni euroni (15,4 mln 2022. aasta esimeses kvartalis). Laenukahjumite eraldisi vähendas pank 2023. aasta esimeses kvartalis 0,2 miljoni euro ulatuses (2022. aasta samal perioodil vähendas pank 0,7 mln euro ulatuses eraldisi). SEB tasus esimeses kvartalis erinevaid makse Eesti riigikassasse 14,9 miljonit eurot.