Viimased aastad maailmamajanduses ja -poliitikas on tekitanud kindluse, et kindel ei ole midagi. Lisaks Venemaa jätkuvale agressioonile Ukrainas on lõkkele löönud konfliktid Lähis-Idas ja kuhugi pole kadunud pinged Hiina ja lääneriikide vahel. Kuid majandus näib harjuvat kõigega. Kõigele vaatamata on majandusprognoose viimastel kuudel mõne komakoha võrra isegi paremaks muudetud. Selle peamine põhjus on taltuv inflatsioon ja ootus intressimäärade langusele. USA ja euroala väga erinev majanduslik käekäik tähendab seda, et Euroopas on sellele lootust juba järgmisel kuul, ameeriklased saavad väiksemaid laenumakseid tunda aga parimal juhul alles sügisel.
Veidi on paranenud ka euroala ja Eesti peamiste kaubanduspartnerite väljavaade. SEB värske prognoosi kohaselt on 2024. aastal oodata euroalal 0,6% ja Rootsis 0,5% suurust majanduskasvu, 2025. aastal vastavalt 1,7% ja 2,8%. Taastumine on kiirem Lõuna-Euroopas ja teenindussektoris, millest Eesti eksportööridel on vähe kasu. Probleemiks on endiselt Rootsi ehitusturu madalseis ja Eesti peamise ekspordipartneri Soome majandus, mis tänavu täiendava 0,2% võrra kahaneb.
Eesti majandus on olnud languses alates 2022. aasta algusest saadik, mille tulemusena on sisemajanduse kogutoodang kahanenud kokku pea 7%. Samas on majanduslangus jäänud mõneti nähtamatuks, sest seda on aidanud maskeerida kiire inflatsioon. Nominaalselt ehk tavalistes eurodes mõõdetuna on majandus jätkanud kasvamist ja Eesti nominaalne SKP suurenes ka mullu pea 5%. Eesti tööhõive püsib ühena Euroopa kõige kõrgematest ja jätkunud on kiire palgakasv. Valdav enamus ettevõtetest on suutnud säilitada kasumlikkuse ja ehkki ajad on keerulisemad kui mõned aastad tagasi, tullakse olukorra hästi toime. Ent kahjuks ei piisa elujärje paranemiseks ning siinse elatustaseme konvergeerumiseks Põhjamaadega vaid nominaalsest kasvust, majandus peab tõusma ka reaalselt. Õnneks peaks see aega kätte jõudma aasta teises pooles. Kesisemad numbrid aasta esimeses pooles annavad 2024. aasta keskmiseks tulemuseks küll endiselt 0,5% languse, ent juba järgmisel aastal on oodata tugevat, 3,5% suurust, majanduskasvu.
Mitmed olulised majandusnäitajad, mis varasemalt pidevalt kahanesid, näivad olevat saavutanud põhja. Tööstuse tootmismahud on pisut tõusnud ja jaekaubanduse müük stabiliseerunud. Vaatamata pessimistlikele ootustele on ka ehitus- ja kinnisvaraturu tervis püsinud vähemalt rahuldav ja oodatud suurt hinnalangust ei paista kusagilt. Kahjuks on tõsi ka see, et kuigi majanduse jalad puutuvad põhja, ei ole vähemalt tänavu kiiret taastumist oodata. Eesti peamised eksportturud on sarnaselt Eestiga alles näitamas esimesi märke stabiliseerumisest ja nõudluse taastumine seal ei ole kiire. Seetõttu vireleb väliskaubandus ka tänavu. Tõsisem taastumine leiab aset 2025. aastal, kui prognoosi kohaselt peaks eksport kasvama 5%. Külgsuunalist liikumist on oodata ka sisetarbimise poolel. Hoolimata kõrgest hõivest ja palgakasvust, püsib tarbijate kindlustunne madal, mistõttu suureneb eratarbimine tänavu vaid 0,5%. Kiirem 3% kasv taastub 2025. aastal. Aeglasem ehitustegevus ja ettevaatus äriliste otsuste langetamisel kahandab põhivarainvesteeringuid tänavu 2%, ent järgmisel aastal suurenevad need juba 5%.
Pessimistlikele ootustele vaatamata on olukord tööturul püsinud töötaja vaatevinklist suurepärane. Viimased andmed lubavad visandada selleks aastaks oluliselt positiivsemat stsenaariumit, mille kohaselt piirdub töötuse määr tänavu 7,5%ga ja langeb järgmisel aastal 6,7% juurde. Kui viimasel kahel aastal on keskmine brutopalk suurenenud üle 11%, siis nii head ajad enam tagasi ei tule. 2024. aastal tuleb töötajatel leppida keskmiselt 7% ja 2025. aastal 6,5% brutopalga tõusuga. Senisest palju tagasihoidlikuma hinnatõusu tõttu lubab see inimestel oma elujärge siiski tuntavalt parandada. Prognoosi kohaselt piirdub inflatsioon tänavu 3,5% ja järgmisel aastal 2,5%ga.
SEB majandusprognoosiga saab lähemalt tutvuda siin.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
