Friday , 22 November 2024
Erakorralised uudised
positivethinking 850x560 1
Man lying on grass enjoying peaceful sunny day

Sarkasm – pahatahtlik nali või märk usalduslikust lähedusest?

Sarkasm võib ilmneda näiteks igapäevases olukorras: Laps karjub õhtusöögilauas uue piimaklaasi järele. Lapsevanem vastab: “Kas sa võiksid olla veel valjem ja öelda, mida sa külmkapist tahad?”.

Loomulikult jääb väikesele lapsele see priskus, mis on üks sarkasmi tunnuseid, märkamata. Sarkastilise huumori harrastaja teeb nalja teise inimese tehtud märkuse või punkti üle,” ütleb huumoriuurija Jarno Hietalahti Jyväskylä ülikoolist. Mõnda huvitab sarkasm, teised näevad selles pahatahtlikkust.

See, kuidas sarkasmile reageerida, sõltub paljuski sellest, milline on suhe nalja tegija ja nalja objektiks oleva inimese vahel,” selgitab ta.

Sarkasmi on lihtne lähedastele edasi anda
Sarkasmi õpitakse tavaliselt ära tundma koolieas, sest selle mõistmiseks on vaja arendada ajuahelaid. Kui kuulete kodus palju sarkastilisi märkusi täiskasvanutelt, kandub sarkasm suurema tõenäosusega edasi ka teie järeltulijatele.

Hietalahti peab seda ka murettekitavaks. Suhted võivad muutuda kallutatuks, kui suurem osa peresisest suhtlusest on vaid näiliselt humoorikas, kuid teistele kallaletung.

Samas hingetõmbes märgib ta aga, et vastastikune piiksumine võib olla ka märk usaldusest ja intiimsusest. Sarkasmi ei saa kasutada kellegi suhte hukkamõistmiseks või kiitmiseks.

“Sa ei taha olla sarkastiline kellegagi teise peale vaid kõige lähedasema inimese. Sel juhul võib sarkasm näidata, et teise sisemine osa on nii hästi teada, et seda ei raputa ükski okas.

Musta huumori lähedal

Mõnikord võib sarkasmi segi ajada musta huumoriga. Kuid neid iseloomustab asjaolu, et sarkasm on tavaliselt suunatud otse mõnele inimesele. Must huumor seevastu on sageli suunatud laiematele nähtustele, näiteks ühiskonna reeglitele.

“Sarkasm ei pea mängima ka keelatud või valusate teemadega,” ütleb Hietalahti.

Tehisintellekti rindel on sarkasm olnud viimastel aastatel kuum teema,” ütleb Jarno Hietalahti. Näiteks on teadlased välja töötanud mudelid, mis võimaldavad tehisintellektil tuvastada sarkastilisi viskeid sotsiaalmeedias.

–Huumorit üldiselt on peetud inimintellekti viimasteks bastionideks ja nüüd puurib tehisintellekt raske sõiduga läbi seinte. Saame näha, kui robotid hakkavad omavahel nalja tegema nii, et inimesed ei saa isegi aru, et nad karjuvad,” räägib Hietalahti.

Huvitav on ka sellised ütlused, mis on juba sarkasmiga küllastunud. Vähemalt inglise keeles on väljend jah, eks, mille hääldus tähendab peaaegu alati täpselt vastupidist.

Soomes võib see ühel päeval töötada isegi nagu tualett rongis. Esialgu tähendas see sajaprotsendilist töökindlust. Praegused veetualetid vagunites on nii sageli korrast ära, et väljendi tähendus on juba järk-järgult ümber pööratud.

Vaata ka:

Isik

Politsei hoiatab võltsitud kontserdipiletite müüja eest

Politsei hoiatab noormehe eest, kes pakub erinevates sotsiaalmeedia keskkondades müügiks võltsituid kontserdipileteid. Mees pakub sotsiaalmeedia

euro

Viljandimaa mees kaotas netikelmidele väga suure summa raha

Lõuna prefektuuri ööpäevainfo Viljandimaa Arvutikelmus Politseisse pöördus mees, kellele helistas väidetav Elisa töötaja ja pakkus