Saksamaal pühapäeval toimunud üldvalimised võitis konservatiivne erakond Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) ja selle Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) Friedrich Merzi juhtimisel, kogudes 28,6 protsenti häältest, selgus pärast häälte kokkulugemist.
Teise koha saavutas paremäärmuslik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) 20,8 protsendiga, mis tähendab 2021. aastaga võrreldes toetuse kahekordistumist, teatasid ringhäälingud ARD ja ZDF.
CDU/CSU liidrist Merzist võib saada Saksamaa järgmine kantsler, kuid enamusparlamendi moodustamiseks tuleb tal otsida koalitsioonipartnereid. Suurimaks võimaluseks peetakse võimult lahkuva kantsler Olaf Scholzi juhitud sotsiaaldemokraate (SPD), kes said 16,4 protsenti häältest – sõjajärgse perioodi halvim tulem.
Rohelised, kellest võib samuti saada CDU/CSU koalitsioonipartner, kogusid 11,6 protsenti häältest. Vasakpoolne Die Linke pääses parlamenti 8,8-protsendise toetusega.
Vabad Demokraadid (FDP), kes alles hiljuti kuulusid valitsusse, said 4,3 protsenti häältest. Umbes sama tulemuse saavutas vasakäärmuslik erakond Sahra Wagenknechti Liit (BSW), mis kogus 4,97 protsenti toetust.
Saksamaa parlamendis on jagamisel 630 kohta, mis jaotatakse viieprotsendise künnise ületanud erakondade vahel. Suurima tõusu tegi immigratsioonivastane AfD, kahekordistades oma toetuse ja saavutades Tüüringi liidumaal koguni 38,6 protsenti häältest.
Valimisaktiivsus ulatus 83,1 protsendini, kasvades oluliselt võrreldes eelmiste föderaalvalimistega, mil see oli 76,4 protsenti.
