Euroopa Liit seisab silmitsi ohuga, et Venemaa gaasitarned vähenevad veelgi, sest Kreml kasutab gaasieksporti relvana ja peaaegu pooled liikmesriigid on juba saanud tunda tarnete vähendamise mõju. Selleks et vähendada Euroopa jaoks gaasitarnete edasise või täieliku katkestusega kaasnevaid riske ja kulusid, tuleb võtta kiiresti meetmeid Euroopa energiaalase vastupanuvõime tugevdamiseks.
Seepärast esitas komisjon täna ettepaneku uute õiguslike vahendite ja Euroopa gaasinõudluse vähendamise kava kohta, et vähendada kuni järgmise kevadeni Euroopas gaasi tarbimist 15%. Kõik tarbijad – riigiasutused, kodumajapidamised, üldkasutatavate hoonete omanikud, elektritarnijad ja tööstus – saavad võtta ja peavad võtma meetmeid gaasi säästmiseks. Samuti kiirendab komisjon tegevust energiavarustuse mitmekesistamiseks ja gaasi ühisostude korraldamiseks, et suurendada ELi võimalusi hankida gaasi teistelt tarnijatelt.
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson: “Kõigi 27 liikmesriigi solidaarne pingutus gaasitarbimise vähendamiseks aitab meid olukorras, kui Venemaa otsustab gaasitarne täielikult katkestada. Lisaks igapäevasele tööle leida Euroopa turule alternatiivseid gaasitarneid ning asendada maagaas taastuvenergiaga kõikjal, kus see on võimalik, aitab vaid tarbimise märkimisväärne vähendamine meil saavutada gaasihoidlate 80% täitumise. Ilma selleta võivad aga talveperioodil potentsiaalselt rakenduvad meetmed omada Euroopa majandusele märksa rängemaid tagajärgi.”
Tuginedes ELi toimimise lepingu artiklile 122, teeb komisjon ettepaneku võtta vastu gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmeid käsitlev uus määrus. Uue määruse kohaselt peavad kõik liikmesriigid seadma eesmärgiks vähendada ajavahemikul 1. augustist 2022 kuni 31. märtsini 2023 gaasinõudlust 15%. Uue määruse kohaselt oleks komisjonil võimalus kuulutada seoses varustuskindlusega välja liidu häireolukord ja kohustada kõiki liikmesriike gaasinõudlust vähendama. Liidu häireolukord võidakse käivitada tõsise ohu korral, mis tuleneb äärmuslikust gaasipuudusest või erandlikult suurest gaasinõudlusest. Liikmesriigid peavad ajakohastama septembri lõpuks riiklikud hädaolukorra lahendamise kavad, et näidata, kuidas nad kavatsevad tarbimise vähendamise eesmärgi saavutada, ning esitama komisjonile iga kahe kuu tagant aruande edusammude kohta. Solidaarsusel põhinevat gaasiga varustamist taotlevad liikmesriigid peavad tõendama, et nad on võtnud meetmeid riigisisese nõudluse vähendamiseks.
Selleks et aidata liikmesriikidel vähendada nõudlust vajalikul määral, võttis komisjon lisaks vastu Euroopa gaasinõudluse vähendamise kava, milles sätestatakse nõudluse koordineeritud vähendamise meetmed, põhimõtted ja kriteeriumid. Kavas keskendutakse gaasi asendamisele muude kütustega ja üldisele energiasäästule kõigis sektorites. Kava eesmärk on tagada tarnimine kodumajapidamistele ja olulistele kasutajatele, nagu haiglad või tööstusettevõtted, kes pakuvad majanduse käigushoidmiseks ning ELi tarneahelate toimimiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks vajalikke tooteid ja teenuseid. Kavas on esitatud liikmesriikide jaoks suunised, mida tuleb piirangute kavandamisel arvesse võtta.
Säästame suvel energiat, et saaksime seda kasutada talvel
Asendades gaasi muude kütustega ja säästes sel suvel energiat, saame koguda talveks suurema gaasivaru. Kohene meetmete võtmine võimaldab vähendada negatiivset mõju SKP-le ja vältida kavandamata meetmete võtmise vajadust hiljem kriisiolukorras. Varakult astutud sammud võimaldavad jagada tegevust pikema perioodi peale, leevendada turuprobleeme ja hinnavolatiilsust ning kavandada paremini sihipäraseid ja kulutõhusaid meetmeid tööstuse kaitseks.
Komisjoni kava gaasinõudluse vähendamiseks põhineb liikmesriikide ja tööstusega peetud konsultatsioonidel. Gaasinõudluse vähendamiseks saab võtta mitmesuguseid meetmeid. Enne piirangute kehtestamist peaksid liikmesriigid kasutama ära kõik kütuse asendamise võimalused, viima ellu vabatahtlikud säästukavad ja võtma kasutusele alternatiivsed energiaallikad. Võimaluse korral tuleks eelistada üleminekut taastuvatele energiaallikatele või puhtamatele, vähem CO2 heiteid tekitavatele ja vähem saastavatele kütustele. Ajutise meetmena võib kaaluda üleminekut söele, naftale või tuumaenergiale, kui see aitab vältida pikaajalist sõltuvust CO2-mahukast tootmisest. Turupõhised meetmed võivad vähendada riske ühiskonnale ja majandusele. Näiteks võivad liikmesriigid käivitada enampakkumis- või hankesüsteemid, et stimuleerida energiakasutuse vähendamist tööstuses. Liikmesriigid võivad pakkuda toetust kooskõlas riigiabimeetmete ajutise kriisiraamistiku muudatusega, mille komisjon täna vastu võttis.
Teine võimalus energia ulatuslikuks säästmiseks on kütte ja jahutuse vähendamine. Komisjon kutsub kõiki liikmesriike üles käivitama ulatuslikke üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et vähendada hoonete kütmist ja jahutamist, ning rakendama ELi energiasäästuteatises esitatud mitmesuguseid võimalusi lühiajalise säästu saavutamiseks. Eeskuju näitamiseks võiksid liikmesriigid nõuda, et riigiasutused vähendaksid sihipäraselt oma hoonete kütmist ja jahutamist.
Gaasinõudluse vähendamise kava aitab liikmesriikidel kindlaks teha kõige kriitilisema tähtsusega tarbijad või paigaldised mittekaitstud tarbijarühmades ja seada need tähtsuse järjekorda, lähtudes üldistest majanduslikest kaalutlustest ja järgmistest kriteeriumidest:
- ühiskondlik tähtsus – sellistes valdkondades nagu tervishoid, toit, ohutus, julgeolek, rafineerimistehased, riigikaitse, keskkonnateenused;
- piiriülesed tarneahelad – sektorid või tööstusharud, mis pakuvad kaupu ja teenuseid, mis on olulised ELi tarneahela sujuvaks toimimiseks;
- seadmete kahjustamine – vältida olukorda, kus tootmise jätkamine oleks võimatu ilma märkimisväärsete viivituste, remonditööde, regulatiivse heakskiidu ja kuludeta;
- gaasitarbimise vähendamise võimalused ja toodete/komponentide asendamine – kui suures ulatuses saavad tööstusharud üle minna imporditud komponentidele/toodetele, ning mil määral saab toodete või komponentide nõudlust rahuldada impordi kaudu.
Taustteave: Mida on EL teinud energiavarustuse kindlustamiseks?
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse võttis komisjon vastu kava REPowerEU, et lõpetada võimalikult kiiresti ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütustest. Kavas on sätestatud meetmed energiatarnijate mitmekesistamiseks, energia säästmiseks ja tõhusamaks kasutamiseks ning taastuvenergia kiiremaks kasutuselevõtuks. EL on võtnud vastu ka uued õigusaktid, millega nõutakse, et ELi maa-alused gaasihoidlad tuleb 1. novembriks 2022 täita 80% ulatuses, et tagada tarned eelseisvaks talveks. Sellega seoses on komisjon põhjalikult läbi vaadanud riiklikud valmisolekukavad võimalike suurte tarnehäiretega toimetulekuks.
Komisjon on loonud ELi energiaplatvormi, et koondada kokku teave energianõudluse kohta piirkondlikul tasandil ning hõlbustada edaspidi nii gaasi kui ka saastevaba vesiniku ühist ostmist, tagada taristu parim kasutus, nii et gaas jõuaks sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse, ning pöörduda rahvusvaheliste tarnepartnerite poole. Platvormi raames on juba moodustatud viis liikmesriikide piirkondlikku rühma ja platvormi toetamiseks on komisjonis loodud spetsiaalne rakkerühm. Tänu veeldatud maagaasi ja muudelt tarnijatelt pärit torugaasi suuremale impordile on ELil õnnestunud vähendada gaasi importimist Venemaalt. 2022. aasta esimesel poolel suurenes muudest riikidest pärit veeldatud maagaasi import eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 21 miljardi kuupmeetri võrra. Norrast, Aserbaidžaanist, Ühendkuningriigist ja Põhja-Aafrikast pärit torugaasi import kasvas 14 miljardi kuupmeetri võrra.
Ammu enne Venemaa sissetungi Ukrainasse alustas EL puhta ja omavahel ühendatud energiasüsteemi ehitamist. Eesmärk on suurendada riigisiseselt toodetud taastuvenergia osakaalu, lõpetada järk-järgult fossiilkütuste import ning tagada tarnekatkestuste korral liikmesriikidevahelised ühendused ja solidaarsus.
Kaotades järk-järgult sõltuvuse fossiilkütustest ja vähendades energiatõhususe suurendamise kaudu ELi üldist energiatarbimist, aitavad Euroopa roheline kokkulepe ja pakett „Eesmärk 55“ tugevdada ELi varustuskindlust. Tuginedes nendele ettepanekutele on kava „REPowerEU“ eesmärk kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu kogu ELis ja investeerida energiatõhususse. Praegu pärineb üle 20% ELi energiast taastuvatest energiaallikatest ning komisjon on teinud ettepaneku seda osatähtsust rohkem kui kahekordistada, et see jõuaks 2030. aastaks vähemalt 45%-ni. Alates aasta algusest on lisandunud hinnanguliselt 20 GW taastuvenergia võimsust. See võrdub enam kui 4 miljardi kuupmeetri maagaasiga.
Tänu veeldatud maagaasi terminalide ja gaasiühenduste ehitamiseks tehtud investeeringutele, võib iga liikmesriik nüüd gaasi saada vähemalt kahest allikast ning naabrite vahel saab gaasi tarnida mõlemas suunas. Gaasivarustuskindlust käsitleva määruse kohaselt peavad liikmesriikidel olema riiklikud ennetavad tegevuskavad ja hädaolukorra lahendamise kavad ning solidaarsusmehhanismiga tagatakse tõsise hädaolukorra puhul tarned naaberriikide kaitstud tarbijatele.
