Võlakirjade buum on Balti turul täies hoos ning huvi investorite raha järele on suur. Viimase kolme kuu jooksul on Eesti jaeinvestorid saanud osaleda pea kümne erineva ettevõtte võlakirjade märkimisel. Samuti on võlakirjade emiteerimine populaarne ka välisturgudel, kus ülemöödunud nädalal korraldati 12 tagamata noteeringute emissiooni kogumahus 6,8 miljardit eurot. Mis aga ajendab ettevõtteid nii aktiivselt raha kaasama ning millest tuleneb investorite jätkuvalt suur huvi võlakirjade vastu?
Riskipreemiad pole kuigi head
Kui vaadata, millist preemiat makstakse Euroopa turgudel riski võtmise eest, pole olukord investorite jaoks just üleliia tulus. Markit iTraxx Europe indexi kohaselt on viie aasta pikkuste Euroopa võlakirjade keskmine riskipreemia 52 bps-i. Viimati oli indeks sedavõrd madalal tasemel 2021 aasta lõpus, ehk enne sõda Euroopas, rekordilisi inflatsiooninumbreid ja keskpankade poolset intressimäärade kergitamist. Seega võime öelda, et peale ligi 2,5 aastat kestnud Ameerika mägesid oleme jõudnud taaskord „rahulikku aega“. Vähemalt sellist narratiivi kujundavad meile investeerimisjärgu võlakirjade tootlused.
Junk bonds´ide ehk eesti keeles rämpsvõlakirjade riskipreemiad on samuti oma viimase 2,5 aasta tipust oluliselt langenud. Kui praegu makstakse Euroopas keskmiselt selliste noteeringute ostjatele 292 bps-i preemiat, siis 2022 aasta keskel oli lisatasu enam kui kaks korda kõrgem. Seega on ettevõtetel soodne aeg raha kaasamiseks, kuna võrdlemisi rahuliku majandusolukorra tõttu nõuavad investorid väiksemat riskipreemiat.
Investoreid motiveerib kõrge baasintress
Kuigi riskipreemiad on tunduvalt kahanenud, ajendab investoreid võlakirju soetama kõrge raha hind. Kui veel paar aastat tagasi pidid pangad peale maksma, et Euroopa Keskpangas raha hoida, siis nüüd on selle eest võimalik teenida 4% tootlust. See fenomen on kandunud ka võlakirjade maailma. Kui kolm aastat tagasi oli baasintress 0% ja keskmine eurodes noteeritud rämpsvõlakirja tootlus 2,3%, siis peale baasintressi tõusu on keskmine junk bond´i tootlus 6.1% (ICE BofA). Arvestades, et viimase viie aasta keskmine tootlus on Euroopa rämpsvõlakirjadel olnud 4,8%, on korporatiivpaberid küllaltki atraktiivsed.
Allikas: SEB
