Valitsuse liikmed said kabinetinõupidamisel ülevaate riigi investeeringute ja investeeringutoetuste ning välisvahendite rakendamise seisust. Muu hulgas lepiti kokku, et majanduse elavdamiseks peab 2024. aasta augusti lõpuks olema kohustustega kaetud 70 protsenti riigieelarves investeeringuteks plaanitud rahast ja 50 protsenti 2021-27 perioodi struktuurivahendite eelarvest. 2024. aastaks on investeeringuid ja investeeringutoetusi kokku riigis kavandatud 1,9 miljardi euro eest ning selle raha kasutuselevõtu seisu hakkab valitsus iga kvartal jälgima.
“Käesoleva aasta eelarve viie olulisema prioriteedi seas on majanduse elavdamine ja arendamine. Kokku suuname majandusse investeeringute ja investeeringutoetustena koguni 1,9 miljardit eurot,” ütles peaminister Kaja Kallas. “Investeeringud lähevad näiteks ehitusse ja taristute arendamisesse kui ka põllumajandusse, rohereformide elluviimisesse ja digiarendusse. Tänane ülevaade andis teadmise, et kõik ministeeriumid tõsiselt pingutavad selle nimel, et need investeeringud jõuaks kiiresti ja ka eesmärgipäraselt Eesti majandusse, mis aitavad meie inimestel ja ettevõtetel keerulise olukorra kergemini üle elada.
Rahandusminister Mart Võrklaev rõhutas samuti, et selle aasta investeerimisplaane tuleb kiirendatult rakendada. „2024. aasta riigieelarves on investeeringute kogumaht 817 miljonit, kus suurima osakaaluga on kinnisvara kaitseinvesteeringud. Lisaks on riik planeerinud investeeringutoetusi kogumahus 1,1 miljard eurot, sealhulgas riigieelarvelistest vahenditest 68,7 miljonit eurot ja välisvahenditest 1 miljard eurot, millele lisandub kaasfinantseering 31 miljonit eurot. Praegu on prioriteetne keskenduda sellele, et me suudaks olemasoleva raha täielikult majandusse suunata. Selle nimel tuleb igal ministeeriumil hoida head tempot investeeringute juhtimise ja elluviimisega.“
Riigieelarve investeeringute kogumahust moodustavad 56% kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringud, 454 miljonit euro eest ostetakse üksustele varustust ning ehitatakse vajalikku riigikaitselist taristut. Investeeringutoetusteks suunab ministeerium lisaks 5,2 miljonit eurot.
Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarvest 178 miljonit eurot. 70% sellest suunatakse teede ehitusse, 17% RailBalticu arendusse ning 5% IT valdkonda. Investeeringud on suunatud nii taastuvenergia kasutuselevõtu ja ringmajanduse toetamiseks kui ka elamute rekonstrueerimiseks. Investeeringutoetusteks on ministeeriumil planeeritud 740 miljonit eurot.
Siseministeeriumi valitsemisala investeeringute tänavune eelarve on 65,3 miljonit eurot. Valdavalt kasutatakse seda siseturvalisuse valdkonnas vajalike transpordivahendite, masinate ja seadmete soetamiseks ning infosüsteemide arendamiseks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringute tänavune eelarve on 34,2 miljonit eurot. Investeeringud suunatakse IT valdkonda. Investeeringutoetustena suunab ministeerium 128,5 miljonit eurot IT investeeringute kõrval ka uue põlvkonna lairibavõrkude ja 5G arendamisse, samuti suurinvestori investeeringutoetusesse.
Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarve moodustab 30,6 miljonit eurot. Sellest oluline osa suunatakse maksu- ja tolliameti investeeringuteks tollisüsteemide ja maksuvaldkonna IT-arendustesse. Investeeringutoetusteks suunab ministeerium 22.4 miljonit eurot.
Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas on investeeringuid kokku 24, 6 miljonit eurot. Nende vahenditega panustatakse uute riigigümnaasiumite ning kaasaegse teadus- ja haridustaristu ning digilahenduste investeeringutesse. Investeeringutoetusteks suunab ministeerium 4,3 miljonit eurot.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarve on 11,37 miljonit eurot. Sellest 9,3 mln eurot on suunatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamisse, et tagatud oleks toetuste ja pensionite õige ning õigeaegne väljamakse ja valitsemisala tööks vajalikud süsteemid oleksid korras. Investeeringutoetusteks suunab ministeerium 35,4 miljonit eurot, mida kasutatakse maakondlike tervisekeskuste väljaarendamiseks ning elu- ja teenuskohtade rajamiseks.
Regionaal-ja põllumajandusministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarve maht on 6,1 miljonit eurot. Enim investeeritakse IT-arendustesse ning katsetehnikasse ja laboriseadmetesse, et tagada teadus-arendustegevuse järjepidevus ning järelevalve kvaliteet. Investeeringutoetusteks suunab ministeerium 147,6 miljonit eurot, mis läheb regionaalarengu ja põllumajanduspoliitika investeeringuteks.
Välisministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarve on 5,78 miljonit eurot, sealhulgas sisaldab välisvahendeid. Välisministeeriumi investeeringute eesmärk on tugevdada Eesti välissuhtlust, sh tõsta Eesti välisesinduste turvalisust ja toetada seeläbi ettevõtluskeskuste loomise majanduse elavdamist.
Justiitsministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarve on 1,3 miljonit eurot. Peamised investeeringud on suunatud laboriseadmetesse ja IT- investeeringuteks.
Kultuuriministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarve maht on 43 000 eurot, mis suunatakse Eesti Lastekirjanduse Keskusele ja Eesti Rahva Muuseumile. Investeeringutoetusteks suunab ministeerium 30,1 miljonit eurot. Oluline osa läheb sellest Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimiseks, Muinsuskaitseameti toetuseks kinnismälestiste omanikele, Eesti Rahvusringhäälingu hoonete ja tehnikaga seotud investeeringuteks ning riigi sihtasutuste Tehvandi ja Jõulumäe Spordikeskustega seotud investeeringuteks.
Lisaks 2024 riigieelarve investeeringute ja investeeringutoetustele oli kabinetinõupidamisel arutusel ka ülevaade Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vanast perioodist (2014-20), kus Eesti on Euroopa Komisjonilt kogu toetusmahu kätte saanud ning viimased väljamaksed toetuse saajatele on veel tegemisel kuni märtsi lõpuni. Rahandusministri kinnitusel on hoogu üles saamas ka uus periood (2021-27) mahuga 3,37 miljardit eurot, millest ringlusse on laskmisvalmis juba 2,7 miljardit eurot ning projekte on välja valitud ja lepinguid sõlmitud 1,3 miljardi euro ulatuses.
Selleks, et paremini jälgida nii riigi investeeringute, investeerimistoetuste, kui ka välisvahendite kasutuselevõttu, hakkavad valitsuse liikmed tegema oma ministeeriumi valitsemisala kohta ülevaateid iga kvartal.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo
