Selleks, et Eesti tarbijad saaksid osta mõistliku hinnaga elektrit, ei ole vaja lahkuda NordPooli elektribörsilt, sest lahendus on palju lihtsam, ütles Eesti Energia endine juhatuse esimees Sandor Liive.
Kerkiv elektri hind ja elektribörsil NordPool viimastel nädalatel sündinud hinnarekordid on toonud üha rohkem päevakorda küsimuse, kas Eestil tuleks hinnahüpetest pääsemiseks elektribörsilt lahkuda.
Liive rääkis ERR-ile, et tegelikult ei ole niisugust sammu tarvis.
“Kuidas see praktikas käib: et soodsamat elektrihinda anda, saab valitsus Eesti Energia omanikuna otsustada või teha seadusemuudatuse, et panna paika, mis hinnaga ja kellele peab Eesti Energia elektrit pakkuma ning Eesti Energia optimeerib oma tootmisportfelli jätkuvalt turu vastu läbi börsi,” lausus ta. “Nii on Eesti Energia tegelikult kogu aeg teinud kõigi fikseeritud hinnaga lepingute puhul.”
Valitsuse peale sunnitud uus fikseeritud hind oleks lihtsalt üks uus pakett Eesti Energia valikus ning selleks poleks vaja mitte midagi muuta ei ettevõtte igapäevases tootmis- ja müügiportfelli juhtimises ega ka IT-süsteemides. Teised elektrimüüjad ostaksid oma klientide jaoks elektrit samuti jätkuvalt börsi kaudu, aga Eesti Energiaga arveldaksid valitsuse fikseeritud ja börsihinna vahe.
Liive selgitas, et elektrifirmad nagu Eesti Energia, Fortum või teised, kellel on endal elektrijaamad ning samal ajal ka kliendid, müüvad elektrit paljudele just fikseeritud hinnaga. Väiketarbija või eraisikuga, kellega on sõlmitud fikseeritud hinnaga leping, arveldatakse selle hinna alusel üks kord kuus. Elektrifirma ise pakub aga kogu saadaoleva tootmise ikkagi elektribörsile ning samal ajal ostab oma klientidele, sealhulgas ka fikseeritud hinnaga klientidele, elektrit börsilt.
Fikseeritud lepingud ei maanda üksnes tarbijate, vaid ka elektrifirma finantsriske. NordPooli börs töötab aga päev ette ehk täna kella 12-ks tehakse pakkumine, mis hinnaga ja millises plokis oled valmis elektrit tootma ning samas pannakse oma klientidele ostuorder.
“Energiafirmal pole fikseeritud hinnaga portfelli puhul vahet, kas turg läheb üles või alla, et kui turg läheb üles, saab toodangu eest rohkem raha, aga ka oma klientidele elektri ostmiseks tuleb rohkem raha maksta,” kirjeldas Eesti Energia eksjuht. “Fikseeritud hinnaga elektripakett on elektrifirma jaoks samamoodi finantsinstrument, kus ta on oma müügitulu ära fikseerinud.”
Liive tõi paralleeli, et kui ta müüb oma kaupa kellelegi kokkulepitud kindla hinnaga, aga samas toodab ja müüb ta kaupa ka teistele, võib ta turuhinnaga üles-alla liikuda, ent fikseeritud hinnaga leping on kindel ja seega teab ta, et saab toodangu eest alati kindlaks määratud hinna.
Eesti Energia kaudu saab seda teha just põhjusel, et ettevõttel on olemas tootmisvarad. Alexelale või Eesti Gaasile, kellel pole oma tootmisvõimsusi, ei saa öelda, et nad peavad elektrit mingi kindla hinnaga müüma, kui nad ise peavad seda võib-olla kallimalt ostma – ettevõtted ei peaks niiviisi vastu.
“See on ka Eesti Energiale mõistlik ja kasumlik, et tootmisportfelli optimeeritakse turu vastu ja samal ajal ostab ta elektrit oma kliendi jaoks elektribörsilt,” sõnas Liive.
Seega, kui poliitikud tahavad anda Eesti rahvale fikseeritud, mõistliku hinnaga elektrit, mille hinna konkurentsiamet on üle vaadanud, ei pea tulema börsilt ära, vaid tuleb teha seadusemuudatus või Eesti Energia üldkoosoleku otsus, millega ühtlasi vabastada vastutusest Eesti Energia juhatus ja nõukogu.
“Igapäevane kauplemine läbi börsi, ost ja müük saab ja peab jätkuma. Börsisüsteemi ei ole vaja ära lõhkuda,” rõhutas ta.
Börsilt lahkumisel tekiks ka probleem, kuhu panevad oma toodangu teised tootjad ja kellelt ostame, kui endal puudu jääb.
“Toimiv turg on elektrisüsteemi fundamentaalne alus ja riigi poolt pakutavat hinnakindlust saab teisiti lahendada,” lausus Liive ja lisas, et samal ajal tuleks tegelda ka börsisüsteemi paremaks muutmisega.
Tema sõnul peaks suurendama börsi läbipaistvust ning on küsitav, kas börsihinna lagi peab nii kõrgeks kerkima, arvestades, et NordPooli maksimumhind on eelkõige paika pandud kauplejate vigade ärahoidmiseks. Tuhandet eurot megavatt-tunnilt pidas Liive piisavalt kõrgeks hinnalaeks.
Err.ee
