„Töötukoolituste maht on praeguseks jõudnud optimaalsele tasemele. Meil on üle 8000 koolituse ning selle veelgi suurendamise asemel liigume pigem kitsama suunitluse ning operatiivsuse suunas,“ rääkis töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel tänasel Riigikogu riigieelarve komisjoni istungil, kus arutati töötukassa koolituste tulemuslikkust.
Paaveli sõnul on koolituste maht kasvanud alates 2018. aastast ning selle edaspidine suurendamine pole enam otstarbekas. „Lisaks koolituste hangete läbiviimise raskustele teeb pigem muret Eesti üldine täiskasvanute koolituste tase,“ lausus ta.
Riigikontrolli hiljutine ülevaade näitas, et töötukassa pakub töötutele laialdaselt koolitusi, kuid neile seatud eesmärgid on üldised ning erialaoskusi andvate koolituste tulemuslikkust ei jälgita. Samuti ei hinda töötukassa koostööpartnerite kaudu pakutavate koolituste kvaliteeti, pidades piisavaks, kui koostööpartner on registris märkinud end koolitajaks.
Riigikontrolli peakontrolör Märt Loite märkis, et töötukassa peab selgeks tegema, millisest koolitusest on töö leidmisel kasu ja kontrollima koolituse taset. „Ehkki töötukassa pakub koolitusi üha rohkem ja selleks kulub aina suuremaid summasid, puudub töötukassal ülevaade sellest, kas koolitusest on uue töö leidmisel kasu.“
Riigikontrolli analüüs näitas, et aasta jooksul pärast koolitust on tagasi tööturule jõudnud kolmveerand töötutest, õpituga seotud töökoha on leidnud vähem kui pooled. Töötukassa ei saa võtta koolituste osas üksnes vahendaja rolli, vaid peab rohkem pöörama tähelepanu pakutava kvaliteedile. Riigikontrolli esindaja leidis, et töötukassa koolitustega seotud eesmärgid on liiga üldised ning koolituste tulemuslikkust tööle saamise seisukohalt tuleks täpsemalt jälgida.
Töötukassa koolitustel osalemine on viimasel ajal oluliselt kasvanud: 2018. aastal osaleti 19 000 ning 2020. aastal juba 29 000 korda. Töötukassa vahendusel on võimalik õppida keeli, täiendada oma digioskusi, omandada ettevõtlusteadmisi, kuid kõige populaarsemad on töötute hulgas erialakoolitused. Kolme aastaga on lõpetatud erialakoolituste hulk kasvanud 80% ja osalejate arv 75%.
Perioodil 2018–2020 on töötukassa vahendusel erialakoolitustel osalenud ligi 28 000 inimest. Neist on ligi 21 100 tööturule naasnud, aga 6900 pole aasta jooksul pärast erialakoolituse läbimist tööturule tagasi pöördunud. Riigikontrolli analüüs näitas, et protsentides väljendudes on erialakoolituse lõpetamise järel sisenenud taas tööturule 74% ning keskmiselt 44% on leidnud töökoha, mis on seotud koolitusel omandatud või täiendatud oskustega.
Töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa sõnul saab töötukassa siiski jälgida missugused koolitused aitasid inimesi taas tööle ja missugused mitte. Palju aega ja ressurssi kulutatakse koolituste kvaliteedi jälgimiseks. „Töötame välja uut korda kontrollimaks paremini oma koolituspartnereid, et nende läbi viidavad koolitused vastaksid seatud nõuetele ning töötud saaksid pärast koolitusi vastavad oskused.“
Töötukassa analüüsiosakonna juhataja Margit Paulus tõi veel esile, et koolitust on praegu alustanud ka ligikaudu 2000 Ukraina sõjapõgenikku, kellest enamus läbib eesti keele õpetust.
