ALLINN, 10. august 2022 – Ehkki töötukassa pakub koolitusi üha rohkem ja selleks kulub aina suuremaid summasid, puudub töötukassal ülevaade sellest, kas koolitusest on uue töö leidmisel kasu. Riigikontrolli analüüs näitab, et aasta jooksul pärast koolitust on tagasi tööturule jõudnud kolmveerand töötutest, õpituga seotud töökoha on leidnud vähem kui pooled. Töötukassa ei saa võtta koolituste osas üksnes vahendaja rolli, vaid peab rohkem pöörama tähelepanu pakutava kvaliteedile.
Riigikontroll leiab, et töötukassa koolitustega seotud eesmärgid on liiga üldised ning koolituste tulemuslikkust tööle saamise seisukohalt tuleks täpsemalt jälgida. „Õppimine on alati hea, kuid oluline on ka see, et õpitaks ennekõike seda, mis töö leidmist hõlbustab ja millistest oskustest tööturul puudus on,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm.
Töötukassa jälgib vaid, kas inimene on koolituse järel üldse kuhugi tööle läinud. Seda aga, kui paljud erialakoolituse lõpetanud on tööle läinud sinna, kus saab õpitud oskusi rakendada, teada pole, sest töötukassa ei kogu täpsema töövaldkonna kohta infot ega kõrvuta seda koolitustel osalemistega. Kui töötukassa ei analüüsi, kuhu inimesed koolituse lõpetamise järel tööle asuvad ning kas leitud töö ja õpitud oskused on omavahel seotud, ei saa olla kindel, kas pakutud koolitused aitavad töötuid uue töö leidmisel piisavalt.
Töötukassa koolitustel osalemine on viimasel ajal oluliselt kasvanud: 2018. aastal osaleti 19 000 ning 2020. aastal juba 29 000 korda. Töötukassa vahendusel on võimalik õppida keeli, täiendada oma digioskusi, omandada ettevõtlusteadmisi, kuid kõige populaarsemad on töötute hulgas erialakoolitused. Kolme aastaga on lõpetatud erialakoolituste hulk kasvanud 80% ja osalejate arv 75%. Selle ajaga on töötukassa erialakoolitustele kulunud 32,7 miljonit eurot.
Perioodil 2018–2020 on töötukassa vahendusel erialakoolitustel osalenud ligi 28 000 inimest. Neist on ligi 21 100 tööturule naasnud, aga 6900 pole aasta jooksul pärast erialakoolituse läbimist tööturule tagasi pöördunud. Riigikontrolli analüüs näitab, et protsentides väljendudes on erialakoolituse lõpetamise järel sisenenud taas tööturule 74% ning keskmiselt 44% on leidnud töökoha, mis on seotud koolitusel omandatud või täiendatud oskustega.
Töötukassa koolituspakkumine vajab täpsemat eesmärgistamist ja koolituste mõju hindamist, leiab Riigikontroll. Praegu töötukassa töötute koolitusvalikuid selgemal moel ei suuna, valida saab 500 koolituspartneri väga erineva iseloomuga koolituse seast. Kuid töötukassa roll pole üksnes vahendada inimeste endi valitud enesetäiendamise võimalusi, vaid esmajoones toetada koolituste abil nende võimalikult efektiivset naasmist tööturule. Koolitusvaldkonna ja hilisema rakendumise põhjalikum analüüs aitaks suurendada tõenäosust, et raha suunatakse sinna, kus selle kasutamine on tulemuslikum. Täpsem ülevaade tööle saamisest annaks ühtlasi võimaluse koolitusi paremini kavandada ning viia pakutav rohkem kooskõlla tööturu vajadustega.
Töötukassa pakutud koolitused vajavad põhjalikumat kvaliteedikontrolli, juhib Riigikontroll tähelepanu. Töötukassa pakub koolitusi oma koostööpartnerite kaudu, kuid ei hinda nende koolituste kvaliteeti, sest peab piisavaks seda, kui partner on Eesti Hariduse Infosüsteemis märkinud end koolitajaks. 2015. aastal vastu võetud täiskasvanute koolitusseaduse järgi on tegevusluba vaja vaid mootorsõidukijuhi, eesti keele tasemeeksami, turvatöötaja ning vedurijuhi koolituse korraldajatel. Teistes koolitusvaldkondades loa taotlemisega sarnanevat kvaliteedikontrolli ei tehta ning koolituse soovija või tellija peab ise oskama hinnata, kas koolitus vastab nõuetele ja on kvaliteetne.
Riigikontroll on seisukohal, et koolituse rahastaja saaks täiskasvanute koolituste seaduse raames teha koolituste kvaliteedi üle tõhusamat järelevalvet ning kehtestada selged tasemenõuded. Töötukassa koolitusvõimaluste pakkujana ja -kulude kandjana ei tohiks võtta vaid vahendaja rolli. Töötukassa vastutab enda pakutava teenuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest ning koolitusteenus on selle osa. Praegune süsteem ei taga seda, et pakutaks vaid kvaliteetseid koolitusi.
Taustaks
Kuna töötukassal täpsem ülevaade erialaste koolituste ja tööle saamise seoste kohta puudus, tegi Riigikontroll selle võrdluse ise. Analüüsi tulemused näitasid, et kõige sagedamini leiavad töötud uue töö sõidukijuhina, ehitajana või müüjana ning koolitusega seonduval erialal sai tööle keskmiselt 44% erialakoolituse lõpetanutest. Sealjuures sai näiteks kõige suurema osalemiste arvuga (enam kui 12 600 osalemist) transporditeenuste õppekavarühmas koolitusega seotud tööd 46% lõpetanutest.
Transporditeenuste valdkonnas on praegu kogu Euroopas C-kategooria autojuhtide puudus. Eestis on nii C-kategooria kui ka raskeveokite, liikurmasinajuhtide ja bussijuhtide puudus olnud juba aastaid. Seega ei ole selles valdkonnas keerukas leida erialaga seotud tööd. Transpordivaldkonna erialakoolitused on läbi aastate olnud ka kõige populaarsemad ning nendel koolitustel osalemised moodustavad kolmandiku kõigist erialakoolitustest.
Kõige kõrgem oli erialaga seonduv rakendumise määr juhtimise ja halduse ning majandusarvestuse ja maksunduse õppekavarühmades, vastavalt 62% ja 58%. Tegu on koolitustega, kus omandatud teadmisi ja oskusi vajatakse paljudel töökohtadel. Seepärast on need õppekavarühmad seotud tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA haridusvõtmes paljude töökohtadega, mistõttu tuleb erialase rakendumise määr kõrgem.
Alla 30% erialase rakendumisega õppekavarühmad on vara- ja isikukaitse, juuksuritöö ja iluteenindus, tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine. Kõige madalam näitaja oli käsitöö õppekavarühmas: 14%.
Juuksuritöö ja iluteeninduse koolitused on osalemiste arvult olnud ühed populaarsemad (üle 3000 osalemise), kuid tööle selles valdkonnas asutakse harva (vaid 28% erialakoolituse lõpetanutest). Hoolimata suurest huvist kursustel osalemise vastu näitas ka tööturuanalüüs, et vabu töökohti on valdkonnas vähe ning sobivate teadmistega spetsialiste on juba piisavalt. Alates 2021. aasta märtsist töötukassa aga enam selle õppekavarühma koolitusi ei rahasta. Rahastamise lõpetamise otsus tulenes koolituste kvaliteediprobleemide esilekerkimisest. Näiteks lubatakse koolitusega anda oskusi, mille omandamine eeldaks hulga pikemat ja põhjalikumat õpet ning mille puudumisel võib hilisem teenuseosutamine olla ohtlik (nt täitesüstide, püsimeigi tegemine).
Koolituse ja töökoha vahelise seose hindamiseks kasutas Riigikontroll OSKA 2021. aastal loodud haridusvõtit. Haridusvõtit kasutatakse OSKA mudelis, et prognoosida, kui palju lõpetajaid on mingis grupis tööturule vaja, võttes aluseks tasemehariduse. OSKA meeskonna hinnangul võiks haridusvõti olla sobiv ka täienduskoolituse ja töökoha vaheliste seoste hindamiseks.
Koolituse ja töökoha vaheline seos on loodud haridusvõtmes koolituse õppekavarühma ning ametialagrupi kaudu. Erialase koolituse läbimise järgset rakenduse leidmist on võimalik hinnata sellist liiki töötamiste puhul, kus töökoht tuleb töötamise registrisse märkida.
