Riigikohtu üldkogu ei nõustunud riigi peaprokuröri taotlusega, milles sooviti esitada Tartu Maakohtu kohtunikule Eveli Vavrenjukile süüdistus mitmes kuriteos. Riigikohtu hinnangul on süüdistus praegusel kujul niivõrd puudulik, et selle alusel poleks võimalik süüküsimust sisuliselt lahendada.
Seaduses on kohtunikule süüdistuse esitamiseks sätestatud erikord, et vältida ilmselgelt põhjendamatuid või poliitiliselt erapoolikuid süüdistusi. Sellest lähtudes peab riigi peaprokurör esitama kõigepealt Riigikohtule taotluse, et viimane teeks Vabariigi Presidendile ettepaneku anda süüdistusakti koostamiseks oma nõusolek. Alles pärast seda on prokuratuuril võimalik saata süüdistus esimese astme kohtule sisuliseks arutamiseks.
Tänavu 9. septembril tegi peaprokurör Riigikohtule taotluse esitada kohtunik Eveli Vavrenjukile süüdistus, mis puudutab muu hulgas väidetavaid ametialaseid kuritegusid. Riigikohtu üldkogu arutas asja 29. septembril ja leidis, et süüdistus pole presidendile ettepaneku tegemiseks piisavalt selge ega täpne.
Riigikohus märkis, et süüdistuse tekst tuleb sõnastada keeleliselt korrektselt, loogiliselt struktureerituna ja ülevaatlikuna, vältides seejuures põhjendamatuid kordusi. Peaprokuröri taotluses toodud kirjelduse põhjal pole aga võimalik vähemalt osa tegude puhul mõista, milline on Vavrenjukile etteheidetava käitumise täpne sisu. Süüdistuse aluseks olev tekst on laialivalguv, raskesti jälgitav ja vastuoluline ning sisaldab ebaolulisi kõrvalepõikeid või pole selles vastupidi piisavalt kirjeldatud olulisi asjaolusid. Lisaks pole Vavrenjukile süüks arvatav tegevus ajaliselt selgelt piiritletud ja mõnede tegude puhul võib olla möödunud kümneaastane aegumistähtaeg.
