Riigikohus asus seisukohale, et ühistranspordiseadus ei võimalda ametnikel taksoteenuse pakkujate kontrollimiseks tellida mobiilirakenduse kaudu taksot.
Kohtusse jõudnud juhtum puudutas autojuhti, keda Tallinna munitsipaalpolitsei amet (mupo) karistas ilma sõidukikaardita taksoteenuse osutamise eest 100 trahviühiku ehk 400 euro suuruse trahviga.
Mupo tegi mullu 24. märtsi õhtul Tallinnas järelevalvet Bolti mobiilirakenduses teenust osutanud taksojuhtide üle. Selleks telliti äpi vahendusel takso ja kui selgus, et rakenduses kuvatud autol polnud sõidukikaarti, siis lasti juhil sõita kohale Telliskivi tänavale, kus teda ootasid kliendi asemel hoopis korrakaitseametnikud.
Väidetavalt taksoteenust pakkunud autojuhi kaitsja vaidlustas mupo otsuse kohtus, sest tema hinnangul tegi amet kas ebaseaduslikke jälitustoiminguid või kontrollostu ja kui ebaseaduslikult kogutud tõendid kõrvale jätta, siis pole väärtegu tõendatud.
Harju maakohus jättis mullu 20. mail kaitsja kaebuse rahuldamata, aga riigikohus tühistas teisipäeval maakohtu otsuse ja lõpetas väärteomenetluse.
Kriminaalkolleegium märkis, et mupo kogus järelevalve käigus kõik tõendid takso tellimisega või vahetult selle tulemusel. Sisuliselt tegi mupo ametnik kontrolltehingu, mis on Eestis lubatud näiteks alkoholi- ja tubakaseaduse või jäätmeseaduse nõuete täitmise kontrolliks, aga ühistranspordiseadus niisugust võimalust ette ei näe.
Üldjuhul on haldusmenetlus avalik ning ametnik peab järelevalvet alustades end arusaadavalt esitlema ja oma tegevuse eesmärki selgitama. Kontrolltehingud on lubatud ainult siis, kui see on seaduses kirjas ning õigusrikkumist ei saa muul moel tõendada ja kõrvaldada või on see oluliselt raskendatud.
Riigikohus nentis, et praegune ühistranspordiseadus ei võimalda mobiilirakenduses teenust pakkuvaid taksojuhte tõhusalt kontrollida. Olukorra parandamiseks oleks seadusandjal näiteks võimalik anda korrakaitseorganile õigus tutvuda sõidukite andmetega taksojuhtidele mõeldud rakenduses ja lubada kontrolltehingud kliendirakenduse kaudu.
