Valitsuse algatatud asendustäitmise ja sunniraha seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (340 SE) järgi muutub infovahetus nõuete edastamise ja tasumise kohta automaatseks ning Maksu- ja Tolliametist saab Kaitseressursside Ameti määratud sunniraha ja rahatrahvide sissenõudmise korraldaja ja võlausaldaja õiguste teostaja.
Seadusega täpsustatakse ka kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamisega seotud vaiete menetlemise korda. Lisaks kaotatakse õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastuse andmise vormistamine haldusaktiga olukorras, kus vabastuse andmise otsustamisel ei ole ette nähtud kaalutlusõigust.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 67 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (284 SE) soovitakse täiendada seadust ja sätestada, et Vene Föderatsiooni kodanikud, kes ei oma Eesti elamisluba, ei saa omandada Eesti territooriumil kinnisasja, kuni Ukrainas toimuv agressioonisõda kestab. Seletuskirjas öeldakse, et Venemaalt tulnud kinnisvaraostjaid tuleb sanktsioneerida analoogselt näiteks sportlastele, kes ei peaks ühegi lipu all olema teretulnud ei olümpiamängudele ega muudele spordivõistlustele. Lisatakse, et täiemahulise agressioonisõja ajal on julgeolekukaalutlustel ja eetilisi põhimõtteid järgides põhjendatud Vene Föderatsiooni kodanikele kinnisvara omandamist piirata.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Evelin Poolamets.
Menetlusest langes välja üheksa eelnõu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (291 SE) sooviti peatada ingliskeelestumine ning leevendada kõrghariduse kvaliteedi ja Eesti vajadustele mittevastavusega seotud probleeme. Eelnõuga sooviti lisada seadusesse säte, mille järgi ei tohi võõrkeelsetel õppekavadel õppivate üliõpilaste osakaal avalik-õiguslikes kõrgkoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides ulatuda esimesel õppeastmel üle kaheksa, teisel õppeastmel üle 20 ja kolmandal õppeastmel üle 30 protsendi õppeastme üliõpilastest. Eelnõuga sooviti seadusest eemaldada säte, mille järgi on ülikoolide missioon muu hulgas rahvusvahelistumise toetamine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Margit Sutrop, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 55 ja vastu 18 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (288 SE) sooviti pikendada laenu tagasimaksmisega alustamise tähtaega neljale ja kokkuleppel pangaga viiele aastale ning tõsta õppelaenu piirmäär kümne miinimumpalgani õppeaastas. Samuti sooviti sätestada, et õppelaenu saavad ainult Eesti ja siin õppivate Euroopa Liidu riikide kodanikud. Diferentseeritud õppelaenu tagatised sooviti sätestada selliselt, et Eestis õppivatel Eesti kodanikel pole vaja käendust ega tagatist. Veel sooviti sätestada, et riik kustutab õppelaenust pool, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks alaealine laps, ning kogu õppelaenu, kui laenusaaja loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Anti Poolamets, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Andres Sutt.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 51 ja vastu 18 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Jaak Valge, Anti Poolametsa, Henn Põlluaasa ja Helle-Moonika Helme algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (192 SE) eesmärk oli tagada rahvusteadustele piisav ja stabiilne rahastus riigieelarvest. Eelnõuga sooviti ette näha, et riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse finantseerimiseks eraldatavatest vahenditest eraldataks vähemalt kümme protsenti rahvusteaduste toetamiseks.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 53 ja vastu 12 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Kert Kingo algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõuga (167 SE) sooviti muuta prokuröride teenistusliku järelevalve korda, et tõhustada prokuröride tegevust oma ülesannete täitmisel ja välistada kriminaalmenetluse kasutamist poliitilistel eesmärkidel. Eelnõuga sooviti ette näha, et teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle teostaks Justiitsministeeriumi asemel Riigikohus.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Mart Helme.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 49 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Henn Põlluaasa ja Ants Froschi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (177 SE) sooviti vähendada juriidilise isiku tulumaksu määra. Füüsilise isiku tulumaksu määra eelnõuga muuta ei soovitud.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 37 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (182 SE) sooviti vähendada juriidilise isiku tulumaksu määra. Füüsilise isiku tulumaksu määra eelnõuga muuta ei soovitud.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 36 ja vastu kuus Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (217 SE) sooviti eemaldada MTÜ Slava Ukraini nende juriidiliste isikute hulgast, millele annetuste ja kingituste tegemisel ei pea residendist juriidiline isik maksma tulumaksu. Eelnõu järgi oleks MTÜ Slava Ukraini asendatud MTÜ-ga Ukraina eest.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 41 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (230 SE) nägi ette kehtestada Eestis tegutsevatele krediidiasutustele täiendav tulumaksukohustus, mis motiveeriks neid muutma oma intressipoliitikat ning tooks lisatulu riigieelarvesse. Möödunud aasta juunis algatatud eelnõu järgi tulnuks residendist krediidiasutusel ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaalil alates 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2025 tasuda täiendava maksena 50 protsenti krediidiasutuse teenitud netointressitulust, mis ületab 50 protsenti 2020.–2022. aasta keskmist netointressitulu kvartalis.
Läbirääkimistel võtsid sõna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Andre Hanimägi ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu üheksa Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Alar Lanemani ja Ants Froschi algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (264 SE) sooviti langetada üldine käibemaksumäär 18,4 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga muuta ei soovitud.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 29 ja vastu kolm Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Üheksa eelnõu arutelu lükkus edasi
Arutelu võimatuse tõttu lükkus edasi Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Henn Põlluaasa algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (163 SE), Riigikogu liikmete Rain Epleri, Ants Froschi ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (286 SE), Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Henn Põlluaasa ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (265 SE), Riigikogu liikmete Rene Koka, Leo Kunnase, Evelin Poolametsa, Siim Pohlaku ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (266 SE), Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Kert Kingo ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE), Riigikogu liikmete Kert Kingo, Martin Helme ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE), Riigikogu liikmete Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (269 SE) ning Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Leo Kunnase ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (270 SE) esimene lugemine.
