Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) eelnõuga (457 SE) soovitakse koondada eri ametkondade maa- ja ruumiplaneerimisega tegelevad struktuuriüksused ühtseks tervikuks. Maa- ja Ruumiametist saab abi nii maa, planeerimise, ehituse kui ka arhitektuuri teenuste küsimustes.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga lahendatakse aastaid kestnud ruumivaldkonna tegevuste killustatuse ja keskse rakendusüksuse puudumise küsimus. Elukeskkonda ning maa- ja ruumivaldkonda puudutavad teadmised, pädevus ja andmed koondatakse ühte kohta, mis loob võimaluse teha paremaid ruumiotsuseid, kasutada ressursse paremini ja hoida kokku kulusid. Professionaalsem ruumiloome aitab kohaneda kliimamuutustega, vähendada sundliikumisi, ennetada segregeerumist, hoida keskkonda ning parandada inimeste vaimset ja füüsilist tervist.
Maa-ameti seniste ülesannete kõrval koondatakse Maa- ja Ruumiametisse Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonnast e-ehituse platvormi tegevused; Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded; Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded; Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused; samuti strateegilise ruumiloome tegevusvaldkonna ülesanded.
Eelnõu kohaselt alustab Maa- ja Ruumiamet tööd 2025. aasta 1. jaanuaril.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik ja Andres Metsoja Isamaa, Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Igor Taro Eesti 200 fraktsioonist ning fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (497 SE), millega võetakse üle direktiiv, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu kodanike konsulaarkaitse koostööd kolmandates riikides, kus liikmesriik ei ole ise esindatud.
Eelnõuga võetakse üle kolmandates riikides esindamata ELi kodanikele tagasipöördumistunnistuse andmise tingimused ja kord. Tegu on üheks reisiks antava dokumendiga, mis võimaldab naasta koju, kui dokumendid on reisil olles kadunud, varastatud või hävinud. Lisaks hakatakse ELi tagasipöördumistunnistust andma Eesti kodanikele ja välismaalastele, kes elavad Eestis elamisloa alusel ning kel on välismaalase pass, ajutine või pagulase reisidokument või kes võetakse riiki tagasi välislepingu alusel. Neil juhtudel hakkab uus tunnistus asendama senist tagasipöördumistunnistust ja tagasipöördumise luba.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
