Riigikogu alustas istungit eile pooleli jäänud valitsuse usaldushääletusega seotud perehüvitiste seaduse eelnõu menetlemisega, mis jätkub istungi tööaja lõppemise tõttu homsel istungil.
Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (17 SE) kohaselt on alates 2024. aasta 1. jaanuarist lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mille järgi makstakse toetust kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Loobutakse 2024. aasta 1. mail jõustuma pidanud lasterikka pere toetuse indekseerimisest pensioniindeksiga. Eelnõuga suurendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist riigi makstavat elatisabi 100 eurolt 200 eurole kuus.
Valitsus otsustas 8. juuni istungil siduda Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne teist lugemist. Valitsus tegi eelnõus kaks muudatust. Esimene muudatus puudutab lasterikka peretoetuse maksmise sujuvat lõppemist. Kuna üleminekuregulatsioon on õigusekspertides tekitanud kahtlusi perede ebavõrdsest kohtlemisest ja sätte põhiseaduspärasuses, siis otsustati eelnõust välja jätta säte, mille järgi oleks 1/3 ja 2/3 ulatuses lasterikka pere toetust makstud aasta lõpuni vaid neile, kellel oli selleks õigus enne 1. juulit. Muudatuse järgi lõpeb toetuse maksmise sujuva lõppemise süsteem kõikidele toetuse saajatele 31. detsembril 2023 ning toetust makstakse tänavuse aasta lõpuni kõigile peredele, kellel selleks sel aastal on õigus tekkinud või veel tekib. Teiseks tegi valitsus ettepaneku kogu eelnõu seadusena jõustada 1. jaanuarist 2024.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksei Jevgrafov, Jüri Ratas, Ester Karuse, Andrei Korobeinik, Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna, Priit Lomp Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Leo Kunnas, Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Riigikogu tänane istung algas taas arupärimiste esitamise ja eelnõude üleandmisega, mis kestis ühe tunni, mille järel võttis Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi juhataja vaheaja. Toimus juhatuse koosolek, kus käsitleti istungi rakendusosa lõpetamisega seotud küsimust, et alustada päevakorras olevate eelnõude ja arupärimiste menetlemist. Et juhatuses puudus üksmeel, siis konsensuse puudumisel viidi läbi hääletus käimasoleval istungil arupärimiste esitamise ja eelnõude üleandmise lõpetamiseks. Tulemusega 53 poolt, 3 vastu asuti käsitlema kinnitatud päevakorras olevaid eelnõusid. Istungi algul anti üle kaheksa arupärimist ja neli eelnõu.
