Riigikogu võttis tänasel istungil vastu viis seadust ning kuulas ära keskkonnaministri ettekande maapõuepoliitika põhialustest aastani 2050, lisaks läbis üks eelnõu teise ja seitse eelnõu esimese lugemise.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) (622 SE), mille eesmärk on parandada kohtute ja haldusasutuste koostööd ning lihtsustada lahendite täitmist piiriülestes perekonnaõigusega seotud asjades.
Muudatuste kohaselt saab sujuvamalt kohaldada ELi määrust, mis käsitleb kohtualluvuse kontrollimist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud asjades ning sellistes vaidlustes tehtud kohtulahendite tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist. Selleks sätestatakse kord, kuidas toimub seni teises liikmesriigis elanud lapse Eestisse paigutamine. Samuti kaotatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikust lapse ärakuulamise vanusepiir, pannakse paika, millised ametnikud või asutused väljastavad määruse alusel tõendeid, ning määratakse Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet keskasutusteks, kes määruses ette nähtud kohustusi täidavad.
Muudatused lihtsustavad kohtute ja haldusasutuste koostööd rahvusvahelistes abieluasjades, vanemliku vastutusega seotud asjades ning rahvusvaheliste lapseröövidega seonduvates asjades, samuti muutub lihtsamaks lahendite tunnustamine ja täitmine Eestis.
Läbirääkimistel võttis sõna Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 64 ja selle vastu oli 18 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse (597 SE), mille kohaselt võetakse abielu- ja lahutusmenetluses kasutusele elektrooniline asjaajamine. Edaspidi ei pea abiellumis- ja lahutusavalduse esitamiseks minema perekonnaseisuametisse kohale, vaid avalduse saab esitada ka veebikeskkonna kaudu. Samuti saab digiallkirjaga kinnitatud abiellumis- ja abielu lahutamise avalduse esitada elektrooniliselt notarile.
Muudatuste jõustumisel säilib kaheetapiline abielu- ja lahutusmenetlus, mis tähendab, et pärast avalduste esitamist saab abielu jätkuvalt sõlmida vaid isiklikult perekonnaseisuametniku, notari või vaimuliku juures ning ka lahutuspäeval tuleb minna isiklikult perekonnaseisuametisse kohale.
Muudatused on seotud digi- ja e-riigi arendamisega ning eesmärgiga muuta teenused sündmuspõhiseks. Elektroonilise abiellumis- ja lahutusavalduse esitamise võimaluse loomine on vajalik eeltingimus, et liita abielu ja lahutuse kui elusündmustega seotud teenused ühtseks sündmusteenuseks. Kavas on lisada sündmusteenuse juurde ka automaatne nimevahetus ning võimaldada nimevahetusega seotud uute dokumentide taotlemist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 61 ja selle vastu oli 18 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis 78 häälega vastu valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse (611 SE), mis võimaldab selgitada kooliväliste nõustamismeeskondade kaasabil välja Ukrainast Eestisse saabunud põgenikest õpilaste vajadused ja tagada neile jõukohase õppe. Õpilaste toetamiseks võimaldab seadus koolivälistel nõustamismeeskondadel soovituste andmisega päädivaid haldusmenetlusi läbi viia senisest efektiivsemalt, kaasates vaid vajalikud spetsialistid.
Teise lugemise käigus otsustati eelnõust välja jätta säte, millega oleks loodud välisriigis põhihariduse omandanud õpilastele selleks õppeaastaks võimalus saada lisaõpet, et Eestis järgmisel haridustasemel õppima asumiseks valmistuda.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse (615 SE), mis parandab töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti ning tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et tagada ohutu töökeskkond ja ennetada tööga seotud terviseprobleeme.
Muudatuste kohaselt tuleb tööandjal edaspidi korraldada töötervishoiuteenuse osutamine nii, et sellega koos analüüsitakse ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. Peale senise töötajate tervisekontrolli korraldamise tuleb töötervishoiuarstil analüüsida ettevõtte töötervishoiu olukorda ja teha ettepanekuid töötingimuste parandamiseks, samuti nõustada tööandjaid töökeskkonna parandamisel ja anda töötajatele soovitusi tervise edendamiseks.
Muudatused soodustavad ettevõtetes süsteemset lähenemist töötervishoiule, mis aitab parandada töökeskkonda, kaitsta töötajate tervist ja ennetada töötajate terviseprobleeme. See omakorda vähendab tööandjate kulusid, mis kaasnevad töötajate haigestumise ja töölt eemalolekuga. Seadus näeb ette ka tööandja ja töötaja kohustused kaugtöö korral ohutu töökeskkonna tagamisel.
Samuti muutub selgemaks töötajate terviseandmete töötlemine, kui see on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. Terviseandmete töötlemine võib olla vajalik keemilistest ja bioloogilistest ohuteguritest põhjustatud terviseriskide maandamiseks, töötervishoiuteenuse korraldamiseks, tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimiseks. Lisaks luuakse seadusega tööandjatele töökeskkonna andmekogus võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid, mis vähendab paberdokumentide koostamise, edastamise ja säilitamisega kaasnevat halduskoormust.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 58 ja selle vastu hääletas kaks Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse (621 SE), millega viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu direktiiviga, et tõhustada liikmesriikide vahel teabe jagamist ning reguleerida karistusandmete vahetamist inimeste kohta, kes ei ole ELi kodanikud.
Praegu vahetatakse Euroopa karistusregistrite infosüsteemi kaudu peamiselt liikmesriikide kodanike karistusandmeid. Kolmandate riikide kodanike karistusandmete vahetamiseks on plaanis kasutusele võtta ühtne infosüsteem, mille kaudu saab efektiivsemalt tuvastada, kas kolmanda riigi kodanik või ka kodakondsuseta inimene on ELi liikmesriigis kuriteo toimepanemise eest karistatud. Muudatuste rakendamisega kasvab ühtlasi liikmesriikide teabevahetuse turvalisus, kuna liikmeriikidele kehtivad samad kõrgetasemelised nõuded.
Seaduse vastuvõtmist toetas 60 ja selle vastu oli 18 Riigikogu liiget.
Riigikogu kuulas ära keskkonnaministri ettekande
Riigikogu kuulas ära keskkonnaminister Madis Kallase ettekande „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest. Kallase sõnul on 2017. aastal kinnitatud strateegiadokument aluseks maapõuepoliitika arengute juhtimisel ning esimese viie aastaga on tehtud mitmeid olulisi samme, et maapõuevaldkonna arenemine hoo sisse saaks.
Tema kinnitusel on maapõuevaldkonna tegevused praeguseks paremini korraldatud ja koordineeritud. „Keskkonnaministeerium tegeleb maapõue kasutamise ja kaitse suunamisega, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumisse on loodud maavarade osakond ning nende haldusalasse ka Eesti Geoloogiateenistus, mis tegeleb maapõue uurimisega. Tänu geoloogiateenistuse loomisele on paranenud geoloogiaalane kompetents. Aktiivsemalt on tegeletud ka maapõue potentsiaali ja maapõueressursside uurimisega. Paranenud on ka riigi ülesannete selguse probleem,“ rääkis ta.
Ministri sõnul jätkub töö õigusloome korrastamisega, näiteks tuleb maapõueseaduse muudatuste väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus arutada, kuidas tagada maapõueressursside konkurentsivõime uurimine ning korraldada aluspõhja maavarade kaevandamist. „Edaspidi jätkub ka töö sellega, et kaevandamise ja ruumiplaneerimise vastuolusid lahendada. Samuti jätkatakse sotsiaalmajanduslike mõjude uurimisega, et selgitada võimalusi sotsiaalse litsentsi saamiseks maavarade kaevandamisel ja leevendada sellega seotud mõjusid,“ ütles Kallas ning lisas, et vaja on ühiselt pingutada, et Eesti maapõue uurimisele ja geoloogiavaldkonna arendamisele jaguks vahendeid ka tulevikus.
Läbirääkimistel võtsid sõna Erki Savisaar Keskerakonna, Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Andres Metsoja Isamaa ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Teise lugemise läbis üks eelnõu
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu (666 SE), millega ajakohastatakse vajalikud viited Euroopa Liidu õigusele ning muudetakse rakendatavaid sätteid vastavalt ühise põllumajanduspoliitika reformipaketile.
Eelnõuga tehakse muudatusi ka põllumajanduslike otsetoetuste süsteemis ning põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamine viiakse vastavusse ELi muudetud määrusega. Lisaks sätestatakse alused programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste andmiseks.
Seitse eelnõu läbis esimese lugemise
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (701 SE), millega tunnistatakse meditsiiniseadme seaduses kehtetuks sätted, mis kuuluvad ELi määruste reguleerimisalasse, kuna ELi õigusega on loodud meditsiiniseadmete regulatsiooni uus raamistik ja valdkonda seni reguleerinud direktiivid tunnistatud kehtetuks.
ELi määrustega on kehtestatud meditsiiniseadmete suhtes ühtlustatud ja senisest rangemad kvaliteedi- ja ohutusnõuded, et lahendada selliste seadmetega seotud üldisi ohutusprobleeme. Eelnõu täpsustab määruste rakendamisel ettevõtjate, meditsiiniseadme kasutajate ning Terviseameti õigusi ja ülesandeid.
Muu hulgas lisatakse eelnõuga levitajatele kohustus teatada meditsiiniseadmete süsteemi, protseduuripaketi või suurema riskiga in vitro diagnostikameditsiiniseadme esmakordsest levitamisest Eestis. See toob ettevõtjatele kaasa täiendava halduskoormuse, kuid aitab saavutada parema turuülevaate Eesti turul olevatest meditsiiniseadmetest ning tõhustada turujärelevalvet, et Terviseamet saaks tuvastada Eesti turul nõuetele mittevastavaid, sealhulgas võltsitud või ohtlikke meditsiiniseadmeid ja need vajadusel turult eemaldada.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (697 SE), millega vähendatakse 2023. aasta jaanuarist kuni detsembrini 25 protsendi võrra veeteetasude määra, et toetada kaupade ja reisijate rahvusvahelist vedu merel.
Kui alates COVID-19 pandeemia algusest kuni 2021. aasta märtsi lõpuni olid Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevad laevad veeteetasu maksmisest vabastatud, siis mullu aprillist kuni selle aasta lõpuni on veeteetasu vähendatud 50 protsenti. 2023. aastal peavad laevad maksma eelnõu kohaselt veeteetasu 25 protsendi võrra vähem, kui on seaduses sätestatud. Veeteetasu alandamine kehtib kõikidele Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatele laevadele, sõltumata laevaliigist ja lipust, mille all laev sõidab.
Muudatuse eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavooge läbi Eesti sadamate.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu (722 SE), mis loob alused ja tingimused eestikeelsele õppele üleminekuks.
Eelnõu kohaselt lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle 2024/2025. õppeaastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid. Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes võib 2024/2025. kuni 2029/2030. õppeaastani muu keele osakaal olla kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis 2031/2032. ja 12. klassis 2032/2033. õppeaastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.
Eelnõu järgi peab eesti keelest erineva õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks selle kohustusega klassides alates 2024/2025. õppeaastast olema vastav valitsuse luba, kes võib valla- või linnavolikogu taotlusel anda lasteasutusele või rühmale üheks aastaks erandi. Eelnõu näeb ette võimalused kasutada lisaks eesti õppekeelele muud keelt või eesti keele asemel muud keelt teatud sihtrühmade puhul, kui kooliväline nõustamismeeskond on seda soovitanud, näiteks toimetuleku- ja hooldusõppel olevate või erivajadustega õpilaste suhtes.
Eelnõuga sätestatakse sarnaselt praegusega, et põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovib vähemalt 10 sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.
Haridustöötajate kvalifikatsiooninõuet täiendatakse eelnõu kohaselt eesti keele oskuse nõudega, mille järgi õpetaja peab oskama eesti keelt C1-tasemel ja samal tasemel eesti keele oskus on nõutav ka haridusasutuse juhil. Keelenõuete täitmise üle teeb vastavalt oma pädevusele haldusjärelevalvet Keeleamet. Keelenõuete tõhusamaks täitmiseks tõstetakse sunniraha ülemmäär praeguselt 640-lt 9600 euroni.
Läbirääkimistel võtsid sõna Liina Kersna Reformierakonna, Marko Šorin Keskerakonna, Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Üllar Saaremäe Isamaa ja Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Eelnõu tagasilükkamise poolt oli 18 ja selle vastu hääletas 61 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (684 SE), millega viiakse Eesti õigus kooskõlla kolme Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kriminaalmenetlusalast koostööd reguleeriva õigusaktiga, millest kahe puhul on puudujäägid toodud välja Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlustes.
Muudatused puudutavad peamiselt Euroopa vahistamismääruse regulatsiooni. Eelnõuga täpsustatakse loovutamist välistavate ja piiravate asjaolude sätteid, võrdsustatakse Euroopa vahistamismääruse tunnustamisel ja täitmisel Eesti kodanike õigused Eestis alalise elamisõiguse alusel elavate Euroopa Liidu kodanike õigustega, täiendatakse loovutamise edasilükkamise ja ajutise loovutamise sätteid ning sätestatakse Euroopa vahistamismääruse täitmise lõpliku tähtajana 60 ja loovutamise laiendamisel 30 päeva. Eelnõuga täpsustatakse ka loovutamisega nõustumise, selle laiendamise ja edasi loovutamise kohta nõusoleku küsimist ning täiendatakse üleandmise ajutise edasilükkamise aluseid humanitaarsete kaalutlustega. Kehtivas õiguses on alusena kitsalt välja toodud vaid oht inimese elule.
Lisaks nähakse kahe Euroopa Liidu nimel sõlmitud väljaandmislepinguga ehk ELi liikmesriikide ning Islandi ja Norra vahelise üleandmismenetlust käsitleva lepingu ning ELi ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga seoses kriminaalmenetluse seadustikus ette rakendussäte.
Läbirääkimistel võttis sõna Ruuben Kaalep Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud Riigikogus toetust. Eelnõu tagasilükkamist toetas 20 ja selle vastu oli 35 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu (713 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle äriühingute piiriülest ümberkujundamist, ühinemist ja jagunemist reguleeriv ELi direktiiv. 2019. aastal vastu võetud direktiiv avardab äriühingute võimalusi ELi ühtsel siseturul ning soodustab majanduskasvu ja konkurentsi.
Kui osaühingute ja aktsiaseltside piiriülene ühinemine on võimalik ka praegu, siis eelnõuga lisatakse uute võimalustena piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine. Samal ajal muudetakse rangemaks kontrolli piiriülese liikumise tingimuste üle, näiteks ei ole see võimalik, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis-, pankroti- või kriminaalmenetlus. Oluliselt täiendatakse ka osanike, aktsionäride, võlausaldajate ja töötajate huvide kaitse norme, sealhulgas on edaspidi paremini tagatud töötajate kaasatus ja osalus äriühingu piiriüleses liikumises.
Ühtlasi täieneb eelnõuga registripidaja kontrollikohustus piiriülese liikumise tõendi väljaandmisel. Registripidaja peab senisest laiemalt jälgima piiriülese liikumise motiive, samuti lisandub kohustus teha tõendi väljaandmisel koostööd teise asutustega, et minimeerida piiriülese liikumise kasutamist pahatahtlikel või kuritegelikel eesmärkidel.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) eelnõu (698 SE), mis suurendab 62 euro võrra represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud inimestele, samuti Eestist sunniviisiliselt Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud inimestele makstavat toetust.
Kui praegu on kord aastas makstav toetus 230 eurot, siis järgmisest aastast tõuseb see eelnõu kohaselt 292 eurole. Algatajate sõnul ei ole toetus alates 2018. aastast kasvanud, samas kui vahepeal on toimunud märkimisväärne elukalliduse tõus. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on tuleval aastal toetuse saajaid hinnanguliselt 7800.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk Isamaa, Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (699 SE), mille kohaselt hakkab alates 2023. aasta 5. juulist kinnipeetavatele tervishoiuteenuste tagamist korraldama ja rahastama Haigekassa, kellele antakse üle ka seni Justiitsministeeriumile kinnipeetavate tervishoiuteenuse korraldamiseks eraldatud eelarveraha.
Pärast eelnõu jõustumist Justiitsministeerium ja vanglad tervishoiuteenuste osutamisega enam ei tegele, vaid tagavad vajalikud tingimused, et tervishoiuasutused saaksid osutada tervishoiuteenuseid vanglas kohapeal ning vajadusel ka väljaspool vanglat.
Istung lõppes kell 20.26
