Foto Erik Peinar
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu neli seadust, nende seas järgmise aasta riigieelarve seaduse, ning lõpetas viie eelnõu teise lugemise.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (695 SE), millega viiakse Eesti õigus kooskõlla nelja Euroopa Liidu direktiiviga, mille puhul on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse.
Muu hulgas tuuakse selgemalt esile inimese kinnipidamisest teavitamisest keeldumise aluste erandlik iseloom, täiendatakse seadust alaealise kahtlustatava või süüdistatava õigusega saada menetluse üldise käigu kohta teavet ning nähakse ette sagedasem kohustuslik vahistuse kontroll juhtudel, kui inimest süüdistatakse alaealisena kuriteo toimepanemises.
Menetluse käigus kitsendati sätet, mis käsitleb vahistamisest teavitamise edasilükkamise võimalusi. Kahtlustataval või süüdistataval on õigus ühele tema nimetatud inimesele vahistamisest teada anda. Muudatuse järgi saab teavitamisega viivitada üksnes juhul, kui see on vajalik, et hoida ära kriminaalmenetluse olulist kahjustamist. Eelnõu algne tekst oli laiem ja nägi ette, et teavitamist võib edasi lükata ka kuriteo tõkestamise või kriminaalmenetluses tõe selgitamise huvides.
Läbirääkimistel võttis sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 57 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) (739 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu küberturvalisuse 2. direktiiv, mille eesmärk on ühtlustada küberohtude haldamise reegleid ja tõsta küberturvalisuse taset ELis.
Seletuskirja kohaselt kasvab direktiivi ülevõtmisega küberturvalisuse nõuete järgijate hulk Eestis umbes 3000 võrra, 6500ni. Nõuete järgijad peavad rakendama turvameetmeid ja teavitama olulise mõjuga küberintsidendist järelevalveasutust. Nõuete ühtlustamine tõstab seletuskirja kohaselt ühiskonna ja majanduse jaoks oluliste organisatsioonide küberturvalisuse taset ning parandab ettevõtete konkurentsivõimet. Lisaks määratakse pädevaks asutuseks Riigi Infosüsteemi Amet, kelle ülesannete hulka lisandub Euroopa Komisjoni määruse alusel elektrivõrkude küberturvalisuse järelevalve.
Menetluse käigus täpsustati eelnõus järelevalvega seotud mõisteid, et need oleksid selgelt sisustatud ja üheselt mõistetavad. Samuti täiendati eelnõu, et valitsusel oleks võimalik turvameetmete rakendamisel arvestada ettevõtte tegevusala olulisusega.
Läbirääkimistel võttis sõna Diana Ingerainen Eesti 200 fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 67 ja selle vastu oli 14 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu majanduskomisjoni algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse (756 SE), millega vähendatakse 2026. aastal veeteetasu määra, et säilitada kaupade ja reisijate rahvusvaheline vedu merel.
Seadusega langetatakse järgmise aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatele laevadele veeteetasu 15 protsendi võrra. Muudatuse eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavooge läbi Eesti sadamate. Tänavu on veeteetasu vähendatud 14 protsenti.
Seletuskirja kohaselt ei ole merendus- ja logistikasektor täielikult taastunud COVID-19 pandeemiast, mis tingis alates 2020. aasta algusest märkimisväärse reisijate- ja kaubavahetuse languse veeteedel ja Eesti sadamates. Lisaks vähenesid Eesti meretranspordi ja sadamate kaubamahud 2023. aastal, eelkõige seoses Ukraina-vastase sõja ja sellest tulenevalt Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidega Venemaalt pärit kauba veole. Kaubamahtude vähenemine on jätkunud ka aastatel 2024 ja 2025.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 82 ja üks Riigikogu liige jäi erapooletuks.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse (737 SE), mille kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude maht 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot ning investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni.
Seaduse kohaselt kasvavad järgmise aasta riigieelarve tulud 855 miljoni euro võrra ehk 4,8 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 1,3 miljardit eurot ehk 7,1 protsenti ning investeeringute kogumaht suureneb 45 protsenti ehk 405 miljonit eurot.
Kavandatav valitsussektori defitsiit on tuleval aastal 4,5 protsenti SKPst, mis jääb Euroopa Liidu kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Eelarvepuudujäägi süvenemise tõttu kasvab võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra, 25,9 protsendini SKPst. Eesti maksukoormus väheneb järgmisel aastal tänavuselt 36,6 protsendilt 35,2 protsendini SKPst.
Valitsus toob suurima kulukasvuna esile kaitsekulutuste tõusu enam kui viiele protsendile SKPst, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot. Riigi tulud vähenevad 780 miljonit eurot, mis tuleneb ühtse 700-eurose tulumaksuvabastuse kehtestamisest ja plaanitud kahe protsendipunkti suuruse tulumaksutõusu ärajätmisest.
Kolmandaks lugemiseks esitasid fraktsioonid eelnõule 21 muudatusettepanekut, mille rahanduskomisjon jättis arvestamata. Komisjon ise viis koostöös ministeeriumidega eelnõusse ühe mitmest osast koosneva muudatuse, mis sisaldab ministeeriumide valitsemisalade siseseid ja vahelisi täpsustusi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna, Marek Reinaas Eesti 200, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Õnne Pillak Reformierakonna fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas tuleva aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist 51 ja selle vastu hääletas 37 Riigikogu liiget.
Viis eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (639 SE), millega soovitakse anda kohalike volikogude valimistel kandideerimise võimalus ka neile püsivalt Eestis elavatele Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele, kelle püsiv elukoht ei asu omavalitsuses, kus ta kandideerib. Praegu on seaduses nõue, mille kohaselt peab kandidaadi püsiv elukoht asuma vastavas vallas või linnas hiljemalt valimisaasta 1. augustil.
Põhiseaduskomisjon viis eelnõusse õigusselguse huvides muudatuse, mille kohaselt peab hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas asuma kandidaadi õigusliku tähendusega elukoha aadress ehk aadress, kus ta alaliselt või peamiselt elab.
Muudatusettepaneku selgituse kohaselt on Eesti kogukondlikku omavalitsussüsteemi arvestades eesmärgipärane, et volikogusse kandideerijalt nõutakse isiklikku seost kohaliku omavalitsusega, mille volikogusse ta kandideerib ja mille kohalikke olusid ta tunneb. Sellest lähtuvalt on seadustes volikogu kandideerimisõiguse puhul ette nähtud nõue, et inimene oleks rahvastikuregistrijärgne valla- või linnaelanik, ja nõue, et isiku maksutulud laekuvad selle omavalitsuse eelarvesse, mis on tema elukohajärgne omavalitsus rahvastikuregistri järgi.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine, õpetajate karjäärimudel ning isikuandmete töötlemine tehisintellekti rakenduse kasutamisel) eelnõu (653 SE), mille kohaselt omistatakse õpetaja kutseoskuste arendamiseks ja ametialase karjääri kujundamiseks kvalifikatsiooninõuetele vastavale õpetajale kutsekompetentsidele vastav karjääriaste. Määruse kavandi järgi on need astmed alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja ja meisterõpetaja.
Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui ka kutseõpetajatele ning muudatusega nähakse ette, et ka töötasu alammäär kehtestatakse üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele.
Õpetajaametisse asumine muutub eelnõu järgi paindlikumaks: tööle saab võtta inimesi, kellel on enne 2013. aastat omandatud pedagoogiline haridus, kuid ei ole töökogemust, või kel on doktorikraad, samuti õpetajakoolitusel õppijaid ning magistrikraadi omandajaid ja omanikke.
Eelnõuga kehtestatakse alates 1. märtsist ka koolijuhtide atesteerimise kohustus, mille järgi peab kooli pidaja korraldama iga direktoriga kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see kinnitab, kas juht vastab oma ametikohale seatud nõuetele.
Kultuurikomisjon tegi teiseks lugemiseks eelnõusse muudatused, mis loovad kvalifikatsioonita õpetajatele õpetajakutseni jõudmiseks paremad tingimused. Alustava õpetaja astmes oleva õpetajaga saab üheaastase lepingu asemel sõlmida kolmeaastase lepingu, samuti jääb talle alles õigus õpetaja miinimumpalgale.
Ka tegi komisjon muudatuse, mille järgi omistatakse õpetajatele kutsestandardis kirjeldatud kompetentsidel põhinev karjääriaste, mis toetab nende kutseoskuste arendamist ja karjääri kujundamist. Eelnõu järgi saab vanemõpetaja karjääriastme anda direktori moodustatud komisjon, tuginedes vanemõpetaja kompetentsidele kutsestandardis. Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning omistamise nõuded kehtestab muudatuse järgi määrusega ministri asemel valitsus.
Samuti viis komisjon eelnõusse muudatuse, mille järgi analüüsib Haridus- ja Teadusministeerium hiljemalt 2030. aastaks direktorite atesteerimise ja õpetajate karjääriastme omistamise protsesside rakendumist ning töötab analüüsist lähtuvalt välja vajalikud muudatused. Algne eelnõu nägi ette, et see analüüs tuleb teha hiljemalt 2032. aastal.
Lisaks toetas komisjon muudatust, mille järgi on koolil õppetegevuses tehisintellekti rakenduse kasutamiseks õigus töödelda õpilase isikuandmeid. Muudatusega saavad koolid võimaluse kasutada õppetegevuses tehisintellekti rakendusi, et anda kaasaegset ja ühiskonna vajadustele vastavat haridust. Samas peab õpilaste isikuandmete kasutamine olema reguleeritud ja andmete kaitse tagatud. Muudatusettepanek näeb ette, et andmed tuleb kustutada kolm kuud pärast kooli lõpetamist.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kadri Tali Eesti 200, Vadim Belobrovtsev Keskerakonna, Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Margit Sutrop ja Liina Kersna Reformierakonna ning Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Sõna võtsid ka fraktsiooni mittekuuluvad Kalle Grünthal ja Peeter Ernits.
Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Katkestamise poolt oli 12, vastu aga 49 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (726 SE), mille eesmärk on suurendada täitmisregistri kaudu tehtavate päringute läbipaistvust, et inimesed saaksid parema ülevaate nende kohta käivate andmete kasutamisest.
Kui praegu ei ole inimestel võimalik näha, millised avaliku võimu asutused või muud isikud on nende kohta täitmisregistri kaudu pankadele ja makseasutustele päringuid esitanud, siis eelnõu järgi tehakse vastav info kättesaadavaks riigiportaalis eesti.ee asuvas andmejälgija teenuses. Eelnõu kohaselt peavad kõik täitmisregistriga liituvad ja juba varem liitunud asutused ja isikud liituma andmejälgija tehnilise lahendusega, mis laseb inimestel hõlpsamini tuvastada, kes on nende andmeid kasutanud, ja vajadusel nõuda selgitusi. Vastava teabe esitamisega saab viivitada, seda piirata või keelduda info väljaandmisest ainult seaduses sätestatud juhtudel.
Andmejälgija kasutuselevõtmine muutub täitmisregistriga liitunud asutustele ja isikutele eelnõu järgi kohustuslikuks järgmise aasta 23. veebruaril. Politsei- ja Piirivalveameti, Maksu- ja Tolliameti ning Kaitsepolitseiameti infosüsteemid tuleb andmejälgijaga liita hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobril.
Lisaks muudetakse eelnõuga täitemenetluse seadustiku sätet, mis näeb ette kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute võlgnevusinfo avalikustamise, ning jätab täitmisregistris ligipääsu üksnes juriidiliste isikute andmetele.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (741 SE), millega ajakohastatakse omavalitsuste finantsjuhtimise reegleid. Seletuskirja kohaselt vähendavad muudatused kohalike omavalitsuste töökoormust, loovad selgema õigusraamistiku ja annavad omavalitsustele oma rahakasutuse korraldamisel suurema paindlikkuse.
Eelnõu järgi laienevad senised finantsjuhtimise reeglid kogu omavalitsuse konsolideerimisgrupile, hõlmates ka kõiki omavalitsuse osalusega äriühinguid, sihtasutusi ja mittetulundusühinguid. Samuti muudetakse eelnõuga likviidsete varade paigutamise reeglid paindlikumaks, võimaldades omavalitsustel valida rohkemate krediidiasutuste vahel ning parandades investeeringute planeerimise võimalusi.
Olulise uuendusena kaob eelnõuga põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu nõue, kuid selle asemel peab kohalik omavalitsus alates 2027. aastast tagama, et põhitegevuse tulem kataks intressikulud. Samast aastast muutuvad leebemaks netovõlakoormuse piirangud finantsiliselt tugevamatele omavalitsustele, kes tohivad hakata kasutama suuremat laenumahtu. Kui omavalitsus ei suuda finantsnõudeid täita, peab ta enne oma eelarvestrateegia kinnitamist esitama selle eelnõu arvamuse saamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
Majandusaasta aruandes muutub eelnõu järgi kohustuslikuks sisekontrolli süsteemi rakendamisest ülevaate andmine. Lisaks lükatakse 15. oktoobrilt 30. novembrile arengukava ja eelarvestrateegia kinnitamise tähtaeg ning kassapõhise eelarvestamise sätted tunnistatakse kehtetuks.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (748 SE), millega kaotatakse maaparandusalal tegutsevatele vastutavatele spetsialistidele seni kehtinud täienduskoolituse nõue, kuna koolitusi pole piisavalt korraldatud ja see on takistanud spetsialistidel tegutsemist.
Eelnõuga võimaldatakse ka pärast 2025. aastat lihtsustatud korras kanda metsamaadel asuvaid metsakraavide võrke maaparandussüsteemide registrisse, et tagada registri ajakohasus ja vähendada maaomanike kulusid. Samuti lihtsustatakse eelnõuga riigi põllumajandusmaa kasutusse andmist ja võõrandamist.
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (742 SE), millega sooviti anda kohalikele omavalitsustele õigus välistada visuaalset vaadet oluliselt rikkuvate tuuleparkide rajamine. Omavalitsused saanuks eelnõu kohaselt õiguse mitte algatada eriplaneeringut või detailplaneeringut, kui planeeringu elluviimisega kaasneks planeeritava tuuleelektrijaama ebaproportsionaalne negatiivne visuaalne mõju.
Läbirääkimistel võttis Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Peeter Ernits.
Majanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 42, selle vastu oli seitse ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Pärast istungit on saadikutel plaanis moodustada Riigikogu liikme Madis Kallase algatusel sotsiaalmeedia kahjulike mõjude leevendamise toetusrühm.
Istung lõppes kell 20.42
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
