Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, millega luuakse võimalus liiklusregistrist kustutada sõidukid, mida enam ei eksisteeri või mis on kadunud. Istungil läbis teise lugemise Riigikogu liikmete kuluhüvitisi vähendav eelnõu.
Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (461 SE) on seotud mootorsõidukimaksu seadusega, millega maksustatakse ka peatatud registrikandega sõidukid, mida aga kehtiva regulatsiooni järgi ei ole teatud juhtudel võimalik registrist kustutada.
Seaduse järgi saab registrist kustutada sõidukid, mida enam ei eksisteeri või mis on kadunud. 2025. aastal on selliste sõidukite registrist kustutamine riigilõivuvaba, 2026. aastal tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot. 2025. ja 2026. aastal saab selliselt registrist kustutada sõiduki, mille registrikanne on peatatud või mis on ajutiselt kustutatud ja millel ei ole vähemalt viimased kaks aastat olnud kehtivat tehnoülevaatust. Alates 2027. aastast on riigilõiv hävinud või kadunud sõiduki registrist kustutamise eest 800 eurot. Kui sõiduk antakse üle jäätmekäitlejale, kustutatakse sõiduk registrist lammutustõendi alusel tasuta.
Alates 2025. aastast sõidukite registrikandeid enam automaatselt ei peatata. Eesmärk on suunata omanikke otsustama, mida teha sõidukiga, mida ei kasutata – kas see võõrandada, lammutuskotta viia või registrist ajutiselt kustutada, et see hiljem uuesti kasutusele võtta.
Seaduse kohaselt on võimalik teisaldada avalikult kasutatavalt teelt pargitud sõiduk, kui sel puudub registreerimismärk, sõiduk on registreerimata rohkem kui kolm kuud või kui sõiduk ei ole komplektne ehk tegu on n-ö romusõidukiga. Samuti antakse sõiduki teisaldamise õigus lisaks politseile ja kohaliku omavalitsuse üksusele riigitee puhul ka Transpordiametile.
Riigikogu täiendas ka mootorsõidukimaksu seadust, et täpsustada ajutiselt kustutatud ja peatatud registrikandega sõidukite maksustamist. Sellistele sõidukitele kehtib 2026. aasta lõpuni üleminekuaeg, mille jooksul neid ei maksustata. Muudatusega täpsustatakse, et kui ajutine kustutamine lõpetatakse või registrikanne taastatakse, tuleb mootorsõidukimaksu tasuda alates sõiduki liiklusregistri aktiivsesse ossa kandmise päevast aasta lõpuni.
Samuti lisas parlament seadusesse sätte, mille järgi vabastatakse alates 2027. aastast mootorsõidukimaksust ajutiselt liiklusregistrist kustutatud sõidukid, et vabastada maksukoormusest isikud, kes sõidukit näiteks selle taastamise tõttu pikemalt ei kasuta. Ajutise kustutamise lõpetamisel tuleb maksu tasuda terve käimasoleva aasta eest.
Alates 2026. aasta 1. novembrist kustutatakse registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on sama aasta 1. juuli seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat. Kui omanikule on sõiduki asukoht teada, tuleb tal teha sõidukile ülevaatus ja see kindlustada, sõiduk registrist ajutiselt kustutada või anda see üle jäätmekäitlejale lammutamiseks. Toimingu tegemata jätmise eest on ette nähtud rahatrahv.
Transpordiamet saab registri korrastamiseks õiguse sealt ajutiselt kustutada sõidukid, mille omaniku surmast on möödunud vähemalt aasta või mille juriidilisest isikust omaniku registrist kustutamisest on möödunud vähemalt üks kuu. Kuna ajutiselt kustutatud sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks ja selle kasutamine liikluses ei ole lubatud, peaks see motiveerima sõiduki kasutajaid või valdajaid registrikandeid kiiremini ajakohastama.
Seadusega luuakse võimalus kustutada üle 30-aastane ajaloolise väärtusega sõiduk kuni viieks aastaks ning vanasõiduk kogu vanasõidukiks tunnustamise perioodi ajaks. Vanasõiduki staatust tuleb uuendada iga 12 aasta tagant. Ajaloolise väärtusega sõidukeid tuleb hoiustada sademe- ja vedelikukindla pinnakattega rajatises, et vältida keskkonnahäiringut.
Romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja Isamaa, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Eesti Keskerakonna, Igor Taro Eesti 200 ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonnafraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 50 ja selle vastu oli 16 Riigikogu liiget.
Lõpetati ühe eelnõu teine lugemine
Teise lugemise läbis Riigikogu liikmete Lauri Hussari, Toomas Kivimägi ja Arvo Alleri ning Eesti 200, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Eesti Reformierakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (545 SE).
Eelnõu näeb ette langetada Riigikogu liikmete tööga seotud kulude hüvitamise ülempiir 30 protsendilt 25 protsendile Riigikogu liikmete ametipalgast, mis on praegu 5979,95 eurot. Riigikogu liikmete palk muutub iga aasta 1. aprillil indekseerimise tulemusel.
Eelnõuga kavandatud muudatuse tulemusel on riigil võimalik aastas kokku hoida ligikaudu 400 000 eurot. Eelnõu algatajate hinnangul on Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise piirmäära vähendamine kuuendiku võrra mõistlik ning sellega ei kannata Riigikogu XV koosseisu töö. Tööga seotud kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel.
Vastuvõtmise korral on seadus kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025.
Riigikogu kuulas ära justiits- ja digiministri ettekanded
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta esines Riigikogu ees ettekandega „Kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030“ elluviimisest.
Pakosta ütles, et kriminaalpoliitikas on tehtud aastaid õigeid valikuid ja suures plaanis on meie ühiskond turvaline. Ta nentis aga, et kui üle kümne aasta oli Eestis kuritegevus langustrendis, siis 2023. aastal pöördus registreeritud kuritegude arv tõusule ja ka tänavu jätkab registreeritud kuritegude koguarv kasvamist. „Suurima osa kasvus annavad kelmused,“ lausus Pakosta, tuues välja arvutikelmuste ja petukõnede suure kasvu.
Minister keskendus ettekandes ka alaealiste kuritegevusele. Ta osutas, et õigusrikkumised alaealiste seas on langustrendis, ent korduvkuritegevus vanglast vabanevate noorte seas on kõrge. Seejuures rõhutas minister oma ettekandes ennetuse olulisust.
Pakosta käsitles ka sõltuvushäiretega seotud küsimusi. Ta märkis, et narkootikumide kasutamisest tingitud kahjud, sealhulgas üledoosid, on kasvamas. Joobes juhtimisest rääkides ütles ta, et need rikkumised on vähenenud. Ta osutas, et alates eelmisest aastast antakse esmakordsetele rikkujatele võimalus käitumist muuta ilma juhtimisõigust ära võtmata.
Samuti rääkis Pakosta, et digitaalsete lahenduste kasutamine on muutnud menetlused inimeste jaoks kiiremaks, seda ka rahvusvaheliste menetluste puhul.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid Isamaa, Anti Haugas Eesti Reformierakonna, Andre Hanimägi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Igor Taro Eesti 200 fraktsiooni nimel, samuti minister Liisa Pakosta.
Justiits- ja digiminister andis Riigikogule ülevaate ka „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030“ elluviimisest 2023. aastal, keskendudes õigusloome olukorrale Eestis.
Pakosta sõnul muudeti eelmisel aastal 64 protsenti kehtivatest seadustest, mis on murettekitav ja viitab, et vaja on stabiilsemat õigusloomet, kuna seaduste liiga sagedane muutmine vähendab usaldust riigi vastu ja koormab nii inimesi kui ka ettevõtteid.
Minister rääkis oma ettekandes ka huvirühmade kaasamisega seotud probleemidest. Tema sõnul kaasatakse huvirühmi sageli liiga hilja ja arvamuse avaldamiseks antakse liiga vähe aega. Pakosta sõnul oli riigieelarvega seotud eelnõude puhul mullu keskmine kooskõlastusaeg vaid viis päeva, mis pole keeruliste teemade arutamiseks piisav aeg.
Pakosta tõi oma ettekandes esile ka hea õigusloome näiteid ning tunnustas, et kõik eelnõud ja väljatöötamiskavatsused on avalikud ja kõik saavad oma arvamust avaldada. Parema õigusloome huvides on tema sõnul oluline ka ministeeriumidevaheline tagasisidering. Samuti toonitas ta õigusloome põhiseaduspärasuse ja põhiseaduslikkuse kontrolli olulisust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Igor Taro Eesti 200 ja Riina Solman Isamaa fraktsiooni nimel, samuti minister Liisa Pakosta.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Igor Taro Eesti 200 ning Rain Epler ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Istungi järel on Eerik-Niiles Krossi algatusel kavas moodustada Eesti-Süüria parlamendirühm.
Istung lõppes kell 18.45.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
