Riigikogu võttis tänasel istungil vastu parlamendiliikmete kuluhüvitiste määra langetava seaduse ja veel kolm seadust, mis puudutavad kollektiivse esindushagi esitamise õigust, uute põlevkivi kaevandamislubade menetluste peatamist ja isikut tõendavaid dokumente. Lisaks otsustas Riigikogu suurendada Eesti osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas.
Riigikogu võttis vastu Riigikogu liikmete Lauri Hussari, Toomas Kivimägi ja Arvo Alleri ning Eesti 200, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Eesti Reformierakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse (545 SE).
Seadusega langetatakse Riigikogu liikmete tööga seotud kulude hüvitamise ülempiir 30 protsendilt 25 protsendile Riigikogu liikmete ametipalgast, mis on praegu 5979,95 eurot. Riigikogu liikmete palk muutub iga aasta 1. aprillil indekseerimise tulemusel.
Muudatuse tulemusel on riigil võimalik aastas kokku hoida ligikaudu 400 000 eurot. Eelnõu algatajate hinnangul on Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamise piirmäära vähendamine kuuendiku võrra mõistlik ning sellega ei kannata Riigikogu XV koosseisu töö. Tööga seotud kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel.
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2025.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Lauri Hussar Eesti 200 ja Aivar Kokk Isamaa fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 66 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige, erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) (334 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis tagab tarbijatele kollektiivse esindushagi menetluse kättesaadavus liikmesriikides. Seaduse eesmärk on suurendada tarbijate usaldust, edendada ausat konkurentsi ja luua siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsemad võimalused. Tegu on Eesti õigusruumis uue võimalusega, kus kohtumenetluses saavad menetlustoiminguid teha pädevad asutused, mitte kahju kannatanud tarbijad.
Seadusega antakse kollektiivse esindushagi esitamise õigus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Finantsinspektsioonile ning Andmekaitse Inspektsioonile, samuti teistele pädevatele üksustele, kes kantakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peetavasse nimekirja. Peale selle võib hagi esitamise õiguse anda kohus.
Seadusega seatakse kollektiivsele esindushagile minimaalne nõudega ühinenud tarbijate arv – 10 inimest, kui kohtusse pöördub tarbijaühendus, ja 20 inimest, kui hagiavalduse esitab riigiasutus. Kollektiivse esindushagi menetlust kohaldatakse üksnes füüsiliste isikute kollektiivsete huvide rikkumise korral. Veel näeb seadus ette, et kollektiivse esindushagi menetluses tehtud lahendid tehakse avalikult teatavaks, kuna nende vastu on suure tarbijate arvu tõttu avalik huvi.
Piiriülese kollektiivse esindushagi saab esitada Euroopa Komisjoni peetavas nimekirjas olev pädev asutus või organisatsioon, mille on nimetanud Euroopa Liidu liikmesriik.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 69 ja selle vastu oli kaks Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud maapõueseaduse täiendamise seaduse (435 SE), millega peatatakse 2026. aasta 1. jaanuarini uute põlevkivi kaevandamislubade menetlused.
Seaduse kohaselt tuleb loamenetlused ajutiselt peatada, kuni on selgitatud välja põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kliimamõju ning meetmed, mis aitavad Eesti kliimaeesmärke saavutada, ning põlevkivi kasutamise vajadused ja võimalused. Põlevkiviettevõtete praegust tegevust loamenetluste peatamine ei piira.
Seadus võimaldab erandeid, kui soovitakse laieneda olemasoleva kaevandusega piirnevale alale ja selleks on luba juba olemas. Samuti ei pikenda riik 2026. aastani laiendatavate alade lubade kehtivusaega. Erandid tehakse vaid juhul, kui see aitab põlevkivi maapõuest otstarbekamalt kätte saada ja teha seda keskkonnanõuetele vastavalt.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mait Klaassen Reformierakonna, Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Igor Taro Eesti 200 ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsiooni nimel.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 55 ja selle vastu oli 21 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (497 SE) võetakse üle direktiiv, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu kodanike konsulaarkaitse koostööd kolmandates riikides, kus liikmesriik ei ole ise esindatud.
Seadusega võetakse üle kolmandates riikides esindamata ELi kodanikele tagasipöördumistunnistuse andmise tingimused ja kord. ELi tagasipöördumistunnistus on üheks reisiks välja antav dokument, mis võimaldab inimesel naasta koju, kui tema dokumendid on reisil olles kadunud, varastatud või hävinud.
Lisaks hakatakse ELi tagasipöördumistunnistust andma Eesti kodanikele ja välismaalastele, kes elavad Eestis elamisloa alusel ning kel on välismaalase pass, ajutine või pagulase reisidokument või kes võetakse riiki tagasi välislepingu alusel. Neil juhtudel hakkab uus tunnistus asendama senist tagasipöördumistunnistust ja tagasipöördumise luba.
Pärast Eestisse jõudmist tuleb tagasipöördumistunnistus tagastada Politsei- ja Piirivalveametile, kes edastab selle hävitamiseks Välisministeeriumile. Tagastatud tunnistuste üle arvestuse pidamiseks ja menetluse tõhustamiseks võib Välisministeerium nende andmeid töödelda konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogus. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 67 ja selle vastu oli kolm Riigikogu liiget, kaks Riigikogu liiget jäid erapooletuks
