Atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatused aitavad tõkestada kasvuhoonegaaside ebaseaduslikku kaubandust ja energiamajanduse korralduse seaduse muudatustega seati eesmärk 2030. aastaks toota Eestis sama palju taastuvelektrit kui elektrit kokku tarbitakse.
Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, riigilõivu seaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse (568 SE) eesmärk on tõkestada fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaaside) ebaseaduslikku kaubandust. Ebaseadusliku turu piiramiseks näeb seadus ette tõhusamad järelevalvemeetmed ja kõrgemad trahvimäärad.
Seadusega täiendatakse sätteid, mis reguleerivad ühekordselt täidetavate F-gaasi mahutitega seonduvat: keelustatakse nende edasiandmine, vahendamine, omandamine ja valdamine. Enamik ebaseaduslikest F-gaasidest turustatakse just ühekordselt täidetavates mahutites.
Riikliku järelevalve erimeetmena võimaldatakse seaduse kohaselt teha kontrolltehinguid. See annab Keskkonnaametile ning Maksu- ja Tolliametile rohkem võimalusi tuvastada fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud rikkumisi. Juba turul olevate ühekordsete mahutite leidmiseks on kontrolltehinguga lihtsam tuvastada nende pakkujad ning enne lõpptarbijani jõudmist mahutid konfiskeerida.
Seaduse kohaselt suurenevad ka juriidilistele isikutele rikkumiste eest ette nähtavad trahvimäärad. Maksimaalne trahvimäär on edaspidi 50 000 kuni 400 000 eurot. Määrade tõstmisel lähtutakse rikkumise keskkonnamõjust ning sellest, et trahvimäärad oleksid tegevuse ärahoidmiseks piisavalt tõhusad. Ka tööstusheite seaduses tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid selliste tegevuste korral, mis võivad oluliselt mõjutada keskkonda. Maksimaalsed trahvimäärad ulatuvad edaspidi 200 000 kuni 400 000 euroni.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.
Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadusega (656 SE) seatakse eesmärk, et 2030. aastaks toodetaks Eestis sama palju taastuvelektrit kui elektrit kokku tarbitakse. Seni oli seatud eesmärgiks, et 2030. aastaks peab taastuvelekter moodustama elektrienergia kogutarbimisest vähemalt 40 protsenti. Eesmärgi täitmiseks on kavas 2024.–2025. aastal läbi viia täiendavad taastuvelektri vähempakkumised kokku vähemalt ühe teravatt-tunni mahus. Peale selle peaks eesmärgi saavutamisele kaasa aitama tuulikutasu rakendamine ja meretuuleparkide rajamise lubade kiirem menetlus. Samuti on eraldatud lisaraha elektrivõrkude kaasajastamiseks ning otsitakse võimalusi uute tootmisvõimsuste võrguga liitumise lihtsustamiseks.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Taavi Aas (KE), Kristen Michal (RE), Martin Helme (EKRE), Kalvi Kõva (SDE) ja Aivar Kokk (I).
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 47, vastu oli 16 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud.
Esimese lugemise läbis kuus eelnõu
Majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (696 SE) tehtavate muudatuste eesmärgiks on kiirendada taastuvenergiale üleminekut, luues taastuvenergia edendamist soodustavad eeldused.
Hetkel puudub taastuvelektrit tootma hakata plaanival ettevõtjal motivatsioon oma tootmise võimalikult kiireks väljaehitamiseks ja liitumispunkti kiireks kasutuselevõtuks, mis on saanud tuntavaks takistuseks uute elektrijaamade ehitamisele ja võrguga ühendamisele. Kui elektrivõrgu ressurss on märkimisväärses mahus broneeritud, kuid tootmisi ei ehitata mõistliku aja jooksul valmis, broneeringutest aga ei loobuta, siis ei mahu võrku kasutama tootjad, kes ka tegelikult elektrit toodaks. Eelnõu lahendab fiktiivsete broneeringute probleemi, andes võrguettevõtjatele õiguse võtta broneeritud elektrivõrgu ressursi mittekasutamise eest põhjendatud tasu 38 000 eurot MWa kohta aastas. Uued tootmisambitsiooniga liitujad peavad võrguga liitumise lepingu sõlmimisel tasuma ka tagatise 38 000 eurot MWa. Kui tootmine päikesepaneelide puhul ühe ja muude tehnoloogiate puhul kahe aasta jooksul käivitub, saab elektritootja tagatise tagasi. Nõue kehtib tootmisseadmetele, mis on suuremad kui 15 kW, seega kodutarbijad ei pea deposiiti tasuma.
Peale selle sätestab eelnõu võrguettevõtjatele võimaluse osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana. Täpsustatakse ka vähempakkumistega seotut – tagatis tuleb edaspidi esitada kõigil vähempakkumisel osalejatel, sõltumata tootmisseadme suurusest. Ehitusseadustikku ja maapõueseadustikku tuuakse maardla vahekasutuse nõuded ehk edaspidi on võimalik maardlatele rajada 35 aastaks taastuvenergiaehitisi. Samuti tuuakse atmosfääriõhukaitse seaduse ja vedelkütuse seadusesse vesiniku mõiste. Selle tulemusel saab transpordi taastuvenergiale ülemineku eesmärgi saavutamisel arvesse võtta ka vesinikku, kui seda kasutatakse näiteks maanteetranspordis.
Valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (678 SE) peamine eesmärk on suurendada siseturvalisust ja ohutust. Eelnõus pakutud muudatused puudutavad peamiselt demineerimise ja tuleohutuse valdkonda ning Häirekeskuse rolli asutuse teenuste arendamisel ja teenuste kvaliteedi tagamisel. Päästeametil võimaldatakse kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Jutt käib aastas umbes 20 abidemineerijast, kellele kehtestatakse ka kutsesobivusnõuded. Häirekeskusele antakse eelnõuga õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et saada hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta. Tuleohutusmuudatused on peaasjalikult seotud küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise ja veevõtukohtade regulatsiooniga. Samuti antakse eelnõuga Päästeametile õigus isiku nõusolekul kasutada tema päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi, näiteks järgmise korstnapühkimise aeg ja tuletõrje veevõtukohast vee kasutamine.
Valitsuse algatatud patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (658 SE) täpsustatakse esindusõiguse küsimusi Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ning lihtsustatakse patendivoliniku esindusõiguse tõendamist. Eelnõu kohaselt ei hakata ka leiutiste valdkonnas patendivolinikult Patendiametiga suheldes enam nõudma volikirja esitamist. Eelnõuga täpsustatakse patendi taotlejate või õiguste omajate endi seast määratud ühise esindaja esindusõiguse ulatust. Seoses muudatustega esindamises ning üleminekuga elektroonilisele asjaajamisele täpsustatakse ka Patendiameti teadete edastamise korda. Muutub ka riigilõivu tasumise kord.
Valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse eelnõu (644 SE) eesmärk on lahendada kohtuekspertiisi valdkonna praktilised probleemid ja muuta kohtuekspertiisi tööd paindlikumaks. Viimastel aastatel on muutunud ja arenenud nii teadus kui ka tehnika ja ekspertiiside tellimise vajadus, sestap tuleb ajakohastada kohtuekspertiisi puudutavaid õigusakte. Täpsema sõnastusega tagatakse eksperdi, kohtueksperdi ja riiklikult tunnustatud eksperdi kohustuste selgem regulatsioon ning ekspertiisi ja uuringu eristamine. Samuti luuakse ekspertiisiasutuse lepingupartneri regulatsioon, korrastatakse andmekogude ja registrite reguleerimist, liidetakse sõrmejälgede ja DNA-register üheks süüteomenetluse biomeetriaregistriks ning lisatakse tuleviku tarbeks õiguslik alus kahe uue biomeetrilise tunnuse kogumiseks. Samuti muudetakse ekspertiisiasutuse rolli regulatsioon tegelikkusele vastavaks ning ekspertiiside hinnakiri viiakse seadusest välja valitsuse määruse tasandile, küll aga kehtestatakse seadusega ekspertiiside rahastamise alused. Paindlikkuse suurendamine tagab parema ja kiirema menetluse, mis sisaldab endiselt kõrge kvaliteediga ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamust, mis võib aga vastavalt vajadusele olla vormistatud lühemalt või pikemalt. Ühtlasi luuakse kohtuekspertiisi valdkonna õiguslik valmisolek üleminekuks täisdigitaalsele kohtumenetlusele.
Valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (641 SE) muudatused lahendavad praktikas kerkinud probleeme korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavates küsimustes. Eelnõu näeb ette, et korteriomandite moodustamise tehing kinnisasja omaniku poolt peab edaspidi olema notariaalselt tõendatud. Kehtiva õiguse järgi on näiteks arendajal võimalik esitada korteriomandite moodustamise avaldus kinnistuportaalis, tulevikus tuleb selline tehing tõestada notariaalselt. Muudatusega võimaldatakse kuni kümne korteriga korteriühistutel teha raamatupidamist kassapõhiselt. Kaob kohustus esitada majandusaasta aruanne. Muudatus ei kohaldu korteriühistutele, millel on valitseja. Lisaks antakse kohalikele omavalitsustele võimalus moodustada korteriomandite ja korteriühistut puudutavate vaidluste jaoks lepitusorgan, mis tegutseb lepitusseaduse alusel. Kuna kohtuvaidlused võivad kesta kaua ning olla kulukad, on lepitusorgan kiirem ja soodsam võimalus vaidluste lahendamiseks.
Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE) eesmärgiks on elatisnõuete sissenõudmise korra senisest efektiivsemaks muutmine. Eelnõuga nähakse ette regulatsioon, mis võimaldab edaspidi anda kohtutäiturile sundtäitmiseks ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid elatisnõudeid. Muudatusega täpsustakse elatise sissenõudja õigust allutada elatise maksmine kohtutäituri pidevale kontrollile juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isik elatist vabatahtlikult ei maksa.
Istung lõppes kell 15.46.
