Riigikogu võttis vastu kaks seadust

Riigikogus võeti täna vastu välissuhtlemist korrastav ning haiglatel haruldasi ravimeid valmistada võimaldav seadus ning toimus viie seaduseelnõu arutelu.

Vastu võeti kaks seadust

Vastu võeti valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (385 SE), mis lihtsustab välislepingute ettevalmistamise ja sõlmimise menetlust.

Suurim seadusega kaasnev muudatus puudutab välislepingu materjalide Välisministeeriumile esitamist ning välislepingute muudatuste menetlemist eri tasanditel. Muudatusi tuleb ka välislepingute jõustamise, reservatsioonidele ja deklaratsioonidele vastuväidete tegemise ning välislepingute peatamise ja peatamise lõpetamise korras.

Samuti korrastatakse välissuhtlemisseaduses sisalduvaid volitusnorme, sealhulgas andmekogude asutamise volitusnorme, ning viiakse lõpule andmekaitsereform. Uusi andmekogusid ei looda, samuti ei muudeta olemasolevate toimimist ega neis töödeldavate andmetega seonduvat.

Menetluse käigus lisas väliskomisjon seadusesse muudatuse, mis võimaldab tulevikus avalduse alusel luua territoriaalvalitsuste ja üksuste esindusi Eestis ning Eesti esindusi territoriaalvalitsuste ja üksuste juures.

Läbirääkimistel võttis sõna Henn Põlluaas (I).

Lõpphääletusel hääletas seaduse vastuvõtmise poolt 70 ja vastu üks Riigikogu liige.

Samuti võeti vastu valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seadus (haiglaerand) (532 SE), mille eesmärk on tagada haiglaerandi korras valmistatavate ravimite parem kättesaadavus. Haiglaerand tähendab erandkorras uudse ravimi, näiteks geeniteraapiaks ette nähtud ravimi valmistamist ja kasutamist konkreetse patsiendi raviks, kui tavapärane müügiloaga ravim ei ole kättesaadav või puudub sobiv kliiniline uuring.

2022. aastal loodud haiglaerandi regulatsioon seab uudsete ravimite valmistamisele ja kasutamisele ranged piirangud, kuid seletuskirja kohaselt on ilmnenud vajadus neid leevendada. Seadusega kaob piirang, mille kohaselt võib haiglaerandi korras uudset ravimit valmistada vaid üks loa omaja ja seda vaid kuni 10-le patsiendile. Samuti väheneb muudatustega halduskoormus ja lühenevad loa väljastamise tähtajad.

Samas jäävad kehtima kõik senised nõuded valmistatavate ja kasutavate ravimite kvaliteedile, efektiivsusele ja ohutusele ning patsientide kaitse ja ohutus jäävad loataotluse hindamisel esmatähtsaks. Haiglaerand soodustab haruldaste haigustega patsientide ravivõimalusi ning toetab innovatsiooni ja kõrgtehnoloogiliste ravimeetodite arendamist.

Teisel lugemisel tehti eelnõusse kaks muudatusettepanekut, neist ühe kohaselt hindab patsiendi õiguste kaitse, ohutuse ja heaolu tagamist lisaks Ravimiametile ka eetikakomitee. Teise muudatuse järgi võib Ravimiamet enne haiglaerandi loa väljastamist kaasata haiglaerandi ravimi hindamisse koosseisuväliseid eksperte ja Terviseameti.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Sikkut (SDE) ja Irja Lutsar (E200).

Lõpphääletusel oli seaduse poolt 80 Riigikogu liiget ja üks jäi erapooletuks.

Üks eelnõu läbis teise lugemise

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (223 SE), mille kohaselt ei tohi ELi direktiivist lähtuvalt enam müüa erinevate maitsete ja lõhnadega kuumutatud tubakatooteid.

Eelnõuga lisatakse seadusesse termin „kuumutatud tubakatoode“ ning nõuded selle koostisele, märgistamisele ja pakendamisele. Kuumutatud tubakatoodetele praegu kehtiv eri maitsete lubamise ja pakendite märgistamise erand kaotatakse direktiivi kohaselt kogu ELis.

Lisaks kehtestatakse eelnõuga karistused tubakatootest või tubakatootega seonduvast tootest teavitamise nõuete rikkumise eest. Tootest teavitamata jätmise eest saab eelnõu järgi karistada kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga ning kui teo on toime pannud juriidiline isik, siis rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Eelnõu menetluse käigus esitatud muudatusettepanekutega parandati eelnõu õigusselgust, et see kataks kõiki tubakatooteid ja nende osi, olenemata kasutatavast tehnoloogiast, ning piirati tubakatoodete täitekapsli mahtu. Samuti peab tubakatooteid või nende kasutamise seadmeid Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja edaspidi esitama kuus kuud enne uudse tubakatoote kavandatavat turuleviimist Terviseametile elektroonilises vormis teate, mis sisaldab toote kasutamise seadmete üksikasjalikku kirjeldust ja kasutusjuhendit.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Sikkut (SDE) ja Aivar Kokk (I).

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu (603 SE), millega kehtestatakse viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise õigus. Praegu viisa andmisest keeldumise korral taotlejal kohtusse pöördumise õigust ei ole. Euroopa Kohus leidis 2017. aasta kohtuasjas, et liikmesriigid peavad ette nägema viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise menetluse. Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus ja 29. jaanuaril esitas Komisjon ELi Kohtule Eesti vastu hagiavalduse. Lisaks tunnistas Riigikohus oma 22. jaanuari 2025 otsuses välismaalaste seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see välistab viisa andmiseks kaebuse esitamise halduskohtule olukorras, kus taotleja viibis viisamenetluse ajal Eestis. Eelnõuga kehtestatakse senise kaheastmelise vaidemenetluse asemel kohustuslik üheastmeline vaidemenetlus ning võimaldatakse pärast seda kaevata viisaotsus ja vaideotsus halduskohtusse. Lisaks tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu määr seniselt 80 eurolt 160-le.

Läbirääkimistel võttis sõna Henn Põlluaas (I).

Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 11 ja vastu 46 Riigikogu liiget, sellega ei leidnud ettepanek toetust.

Kolm eelnõu langes menetlusest välja

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada Riigikogule Eesti elektri tootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamise tegevuskava energiakindluse tagamiseks“ eelnõuga (575 OE) tehti valitsusele ettepanek esitada 1. maiks 2025. aastaks tegevuskava, milliste allikate põhist ning milliste tootmisvõimsuste kasutamist soovib riik edendada ja milline roll on salvestamisel, hajatootmisel ja tarbimise juhtimisel, eesmärgiga tagada Eesti energiajulgeolek, elektri varustuskindlus ja konkurentsivõimeline hinnatase ettevõtetele ning jõukohane hind kodutarbijatele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu (I), Lauri Laats (KE) ja Arvo Aller (ERKE).

Lõpphääletusel oli eelnõu poolt 18 Riigikogu liiget ja sellega lükati eelnõu tagasi. Vastuvõtmiseks olnuks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Isamaa fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse eelnõu (582 SE) eesmärk oli maamaksutõusu regulatsiooni tagasipööramine. Eelnõuga sooviti kehtestada maamaksuseaduse suuresti 1. jaanuaril 2024. aastal kehtinud redaktsioon koos tollal kehtinud maksumääradega ja maksusoodustustega, sealhulgas kodualuse maa maksustamise soodustusega. Lisaks sooviti taastada seaduses maamaksutõusu piirmäära 10 protsenti aastas.

Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu (I).

Rahanduskomisjoni ettepaneku poolt eelnõu tagasi lükata hääletas 44 ja vastu oli 12 Riigikogu liiget ja sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Isamaa fraktsiooni algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (574 SE) sooviti muuta seadust, mille kohaselt peaks aastaks 2030 Eestis toodetav taastuvenergia moodustama vähemalt 100 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Enne seaduse muutmist oli taastuvenergia eesmärk 40 protsenti. Eelnõu seletuskirja järgi sätestati kõrgem eesmärk ilma mõjuanalüüsita ning oleks kohane tagasi keerata ning naasta seaduse varasema redaktsiooni juurde. Eelnõuga soovitakse loobuda Eestile ülejõukäivast taastuvenergia kasutuselevõtu eesmärkidest ning pidurdatakse seeläbi elektrienergia hinnatõusu, et edendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja tagada Eesti elanikele taskukohased energiahinnad.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I) ja Jaak Aab (SDE).

Majanduskomisjoni ettepaneku poolt eelnõu tagasi lükata hääletas 45 ja vastu oli 10 Riigikogu liiget ja sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Istung lõppes kell 18.57.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.