Riigikogu võttis tänasel istungil vastu 19 õigusakti, nende seas võttis parlament vastu 2023. aasta riigieelarve, toetas peretoetuste ning represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamist, kehtestas väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise regulatsiooni ning muutis eesti kirjanduse päeva riiklikuks tähtpäevaks.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (641 SE), millega tehtavad muudatused lahendavad praktikas kerkinud probleeme korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavates küsimustes.
Kui praegu saab näiteks arendaja esitada korteriomandite moodustamise avalduse kinnistuportaalis, siis tulevikus peab vastav tehing olema notariaalselt tõendatud. Kuni 10 korteriga korteriühistutel võimaldab eelnõu teha raamatupidamist kassapõhiselt ning kaob kohustus esitada majandusaasta aruanne. Samas ei kohaldu see muudatus korteriühistutele, millel on valitseja.
Lisaks antakse muudatustega kohalikele omavalitsustele võimalus moodustada korteriomandit ja korteriühistut puudutavate vaidluste jaoks lepitusseaduse alusel tegutsev lepitusorgan, mis võimaldab vaidlusi lahendada kohtuvaidlustest soodsamalt ja kiiremini.
Läbirääkimistel võttis sõna Marek Jürgenson Keskerakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 78 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) (713 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle äriühingute piiriülest ümberkujundamist, ühinemist ja jagunemist reguleeriv ELi direktiiv. 2019. aastal vastu võetud direktiiv avardab äriühingute võimalusi ELi ühtsel siseturul ning soodustab majanduskasvu ja konkurentsi.
Kui osaühingute ja aktsiaseltside piiriülene ühinemine on võimalik ka praegu, siis seadusega lisatakse uute võimalustena piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine. Samal ajal muudetakse rangemaks kontrolli piiriülese liikumise tingimuste üle, näiteks ei ole see võimalik, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis-, pankroti- või kriminaalmenetlus. Oluliselt täiendatakse ka osanike, aktsionäride, võlausaldajate ja töötajate huvide kaitse norme, sealhulgas on edaspidi paremini tagatud töötajate kaasatus ja osalus äriühingu piiriüleses liikumises.
Ühtlasi täieneb registripidaja kontrollikohustus piiriülese liikumise tõendi väljaandmisel. Registripidaja peab senisest laiemalt jälgima piiriülese liikumise motiive, samuti lisandub kohustus teha tõendi väljaandmisel koostööd teise asutustega, et minimeerida piiriülese liikumise kasutamist pahatahtlikel või kuritegelikel eesmärkidel.
Seaduse vastuvõtmist toetas 62 ja selle vastu hääletas 14 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis 70 häälega vastu valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse (635 SE), mis muudab riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks eesti kirjanduse päeva, mida hakatakse tähistama kirjaniku Anton Hansen Tammsaare sünnipäeval, 30. jaanuaril. Uue tähtpäeva eesmärk on pöörata tähelepanu eesti kirjanduse ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas ning innustada inimesi eestikeelset kirjandust rohkem lugema.
Teise muudatusena kuulutatakse lipupäevadeks üldlaulupeo, üldtantsupeo ja noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad, et näidata laulu- ja tantsupeo liikumise üleriigilist ulatust ja tähendust, avaldada austust kõigile, kes on laulu- ja tantsupeo traditsiooni 150 aasta jooksul hoidnud, ja tunnustada neid, kes traditsiooni edasi kannavad. Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Juske Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Üllar Saaremäe Isamaa fraktsioonist.
Riigikogu võttis 70 häälega vastu valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse (659 SE), millega luuakse õiguslik alus, et võtta kasutusele elanikkonna operatiivse ja asukohapõhise ohuteavituse süsteem. Asukohapõhine ohuteavitus võimaldab saata inimestele juhiseid kriisiolukordades, näiteks keemiaõnnetuse, relvastatud rünnaku, plahvatusohu, metsatulekahju või muu ohu korral käitumiseks.
Ohtude korral, mis on varakult tuvastatavad, annab varajase hoiatuse olemasolu võimaluse hoida ära raskeid tagajärgi, näiteks laadida telefoniakusid, tankida kütust, varuda joogivett ja toitu, vältida ohtlikesse kohtadesse minekut, varjuda või evakueeruda.
Kui praegu saadab sideettevõtja ohuteavituse kõigile oma klientidele ja SMSi rändlusteenuse kasutajatele sõltumata sellest, kus inimene viibib, siis edaspidi tekib võimalus saata ohuteavitusi vaid konkreetses ohupiirkonnas viibivatele inimestele. Piirkondlikku ohuteavitust lubatakse kasutada ka kriisiõppustel.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse (697 SE), millega vähendatakse 2023. aastal kehtivat veeteetasu määra, et toetada kaupade ja reisijate rahvusvahelist vedu merel.
Kui alates COVID-19 pandeemia algusest kuni 2021. aasta märtsi lõpuni olid Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevad laevad veeteetasu maksmisest vabastatud, siis mullu aprillist kuni selle aasta lõpuni on veeteetasu vähendatud 50 protsenti. Eelnõu nägi algselt ette, et 2023. aastal peavad laevad maksma veeteetasu 25 protsendi võrra vähem, kui on seaduses sätestatud, kuid menetluse käigus tehtud muudatuse järgi kasvab soodustuse määr merendussektori arengu toetamiseks 37,5 protsendini.
Veeteetasu alandamine kehtib kõikidele Eesti sadamatesse või reidile sisenevatele laevadele, sõltumata laevaliigist ja lipust, mille all laev sõidab. Muudatuse eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavooge läbi Eesti sadamate.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 63 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis 79 häälega vastu valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijate toetuse suurendamine) (698 SE), millega suurendatakse 62 euro võrra represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud inimestele, samuti Eestist sunniviisiliselt Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud inimestele makstavat toetust.
Kui praegu on kord aastas makstav toetus 230 eurot, siis järgmisest aastast tõuseb see 292 eurole. Toetus ei ole alates 2018. aastast kasvanud, samas kui vahepeal on toimunud märkimisväärne elukalliduse tõus. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on tuleval aastal toetuse saajaid hinnanguliselt 7800.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riho Breivel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Riigikogu võttis 77 häälega vastu valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (701 SE), millega tunnistatakse meditsiiniseadme seaduses kehtetuks sätted, mis kuuluvad ELi määruste reguleerimisalasse, kuna ELi õigusega on loodud meditsiiniseadmete regulatsiooni uus raamistik ja valdkonda seni reguleerinud direktiivid tunnistatud kehtetuks.
ELi määrustega on kehtestatud meditsiiniseadmete suhtes ühtlustatud ja senisest rangemad kvaliteedi- ja ohutusnõuded, et lahendada selliste seadmetega seotud üldisi ohutusprobleeme. Seadusemuudatused täpsustavad määruste rakendamisel ettevõtjate, meditsiiniseadme kasutajate ning Terviseameti õigusi ja ülesandeid.
Muu hulgas lisatakse levitajatele kohustus teatada meditsiiniseadmete süsteemi, protseduuripaketi või suurema riskiga in vitro diagnostikameditsiiniseadme esmakordsest levitamisest Eestis. See toob ettevõtjatele kaasa täiendava halduskoormuse, kuid aitab saavutada parema turuülevaate Eesti turul olevatest meditsiiniseadmetest ning tõhustada turujärelevalvet, et Terviseamet saaks tuvastada Eesti turul nõuetele mittevastavaid, sealhulgas võltsitud või ohtlikke meditsiiniseadmeid ja need vajadusel turult eemaldada.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse (703 SE), mille eesmärk on parandada lastega perede toimetulekut, toetada sündimust ning tagada lasterikaste perede toetuse seos palga- ja elukalliduse tõusuga. Eritähelepanu on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud.
Seaduse kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60-lt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 eurole kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300-lt 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 400-lt 850 euroni kuus. Alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.
Ühtlasi kaob lapsetoetuse maksmise tingimusena õppimise nõue lastele vanuses 16–19 eluaastat, mis võimaldab nii lasterikka pere toetust kui ka lapsetoetusi saada peredel, kus laps mingil põhjusel, näiteks erivajaduse tõttu, õppimist ei jätka. Õppimise soodustamiseks jääb kehtima reegel, et kui 19-aastane noor jooksval õppeaastal õpib, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni.
Samuti sätestab uus regulatsioon, et alla kolmeaastase lapse surma puhul võimaldab riik nii emale kui ka isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses.
Lisaks näeb seadus ette muudatuse perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt võetakse miinimumelatise arvutamisel lasterikka pere toetus arvesse 50 protsendi ulatuses. Muudatuse eesmärk on arvestada lasterikka pere toetuse maksmist elatise arvestamisel selgemalt ja õiglasemalt.
Lastetoetuste ja lasterikka pere toetused tõusevad 1. jaanuarist. Peredes, kus peretoetuste maksmine on juba lõpetatud seoses alla 19-aastaste laste mitteõppimisega, tekib taas õigus peretoetustele, mille väljamaksed teeb Sotsiaalkindlustusamet tagasiulatuvalt hiljemalt märtsi lõpuks. Pered ise ei pea selleks taotlust ega dokumente esitama.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid Keskerakonna, Priit Sibul Isamaa, Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Õnne Pillak Reformierakonna ja Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 76 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis 70 häälega vastu valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (704 SE), millega kehtestatakse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamise regulatsioon alates järgmise aasta 1. juulist.
Kui seni on teenus olnud peamiselt teenuse saaja ja tema ülalpidajate kanda, siis edaspidi hakkab teenuse katmises osalema ka avalik sektor. Kohalik omavalitsus katab teenust saama õigustatud inimese teenuskoha maksumusest kvalifitseeritud hooldustöötajate kulud ning teenuse saaja tasub majutus- ja toitlustuskulud ja muud teenuse osutamisega seotud kulud.
Omavalitsuste suureneva kohustuse leevendamiseks muudetakse omavalitsustele laekuva tulumaksu määra ning hakatakse alates 1. jaanuarist 2024 tulumaksu jaotamisel arvesse võtma ka riikliku pensioni tulusid. Üleminekuajal ehk tuleval aastal jaotatakse meetmeks ette nähtud vahendid omavalitsuste vahel läbi toetusfondi. Riigieelarve täiendav kulu on prognoosi järgi 2023. aastal 40 miljonit ja 2024. aastal 57 miljonit eurot, mis võimaldab omavalitsustel arendada ka kodus elamist toetavaid teenuseid ja suurendada nende pakkumist.
Menetluse käigus tehtud muudatusena lisatakse MTÜ Slava Ukraini nende tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja, kellele juriidilised isikud saavad teha tulumaksuvabalt annetusi ja kingitusi Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmise korraldamiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Margit Sutrop Reformierakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse (708 SE), mille kohaselt on riigieelarve tulude kogumaht 15,6 miljardit ja kulude kogumaht 16,8 miljardit eurot. 2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3 protsenti SKPst ja eelarve struktuurne puudujääk püsib 2,6 protsendi juures.
2023. aastal jõuavad kaitsekulud Eestis esmakordselt üle ühe miljardi euro piiri, mis on 2,9 protsenti SKPst.
Palgatõusudeks on tuleva aasta eelarves 243 miljonit eurot ning õpetajate, kultuuritöötajate ja siseturvalisuse eest seisvate töötajate palgafondid kasvavad 15 protsenti. Kooliõpetaja töötasu alammäär tõuseb 36 ja politseiniku minimaalne palk 17 protsenti.
Peretoetuste eelarve kasvab 2023. aastal 177,1 miljoni euro võrra. Suurenevad suurperede toetused, samuti lastetoetused pere esimesele ja teisele lapsele ning üksikvanema toetus.
Keskmine vanaduspension on uuest aastast tulumaksuvaba. Koos erakorralise pensionitõusu ja indekseerimisega kasvab keskmine vanaduspension 704 euroni kuus. Üldine maksuvaba tulu tõuseb aasta algusest 654 euroni kuus.
Kõrghariduse rahastamisse lisandub 2023. aastal 41,5 miljonit eurot ning igal järgneval aastal tõuseb rahastus täiendavalt 15 protsenti. Eestikeelsele haridusele üleminekule panustatakse tulevast aastast igal aastal 41 miljonit.
Energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringuid ning elamumajandust toetatakse 166 miljoni euroga.
Läbirääkimistel võtsid sõna Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Helir-Valdor Seeder Isamaa, Maris Lauri Reformierakonna, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Jaak Aab Keskerakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 79 ja selle vastu oli kaks Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu üheksa otsust
Riigikogu võttis 45 häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ (687 OE), mille järgi võimaldatakse kasutada kuni 100 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab valitsus Riigikogu otsuse piires.
Otsus tagab Eesti võimekuse kiiresti ja paindlikult lähetada Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda vastavalt vajadusele. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis panustama rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse, kaitstes nii ka Eesti julgeolekuhuve.
Riigikogu võttis 43 häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ (688 OE), mis võimaldab 2023. aastal panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini.
Operatsiooni esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist. Peale selle toetab missioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.
Tänavu oli Eesti panus operatsiooni kaks staabiohvitseri EUNAVFOR Med/Irini peakorteris Roomas. Arvestades operatsiooni olulisust julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu lõunapiiride lähistel, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piiraarv vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada.
Riigikogu võttis 44 häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis“ (689 OE), mis võimaldab panustada ELi väljaõppemissiooni EUTM Mozambique 2023. aastal kuni viie kaitseväelasega.
Eesti oli üks esimesi riike, kes teatas missiooni juhtriigile Portugalile oma soovist missioonil osaleda ning alates eelmise aasta lõpust panustab Eesti missiooni ühe õigusnõunikuga. Eesti kaitseväelase ülesanneteks on nõustada EUTM Mozambique’i ülemat õigusküsimustes ning kohalike relvajõudude liikmeid inimõiguste küsimustes välja õpetada.
Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi sõjalisse operatsiooni, samuti on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega.
Riigikogu võttis 49 häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ (690 OE), mis võimaldab osaleda 2023. aastal kuni viie kaitseväelasega USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve.
Operatsiooni eesmärk on ISILi-vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias ning üks oluline ülesanne on ka koolitada Iraagi julgeolekujõude. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega. ISIL on koalitsiooni tegevuse tõttu oluliselt nõrgenenud ega kontrolli enam alasid Iraagis ega Süürias, ent on endiselt suuteline korraldama rünnakuid nii piirkonnas kui ka üle maailma.
Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemine kinnitab Eesti pühendumust panustada koormajagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka väga head Eesti ja Ameerika Ühendriikide liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi.
2023. aastal on kavas jätkata panustamist operatsiooni Inherent Resolve ühe staabiallohvitseriga, kuid mandaadi piirmäär võimaldab vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada.
Riigikogu võttis 51 häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ (691 OE), mis võimaldab panustada 2023. aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisu.
JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris. JEFi koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava eri väeliike hõlmava ühendväe.
JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. Selle kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja neil osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Riikide ühise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.
Riigikogu võttis 51 häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ (692 OE), millega võimaldatakse panustada 2023. aastal kuni viie kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis.
NATO mittelahingulise väljaõppe- ja nõustamismissiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ja riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure.
Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.
Riigikogu võttis 51 häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ (693 OE), mille kohaselt võimaldatakse 2023. aastal panustada kuni 285 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisu.
NATO reageerimisjõud (NRF) on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mis tahes maailma punktis. NRFil on võtmeroll NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRFi täismehitatuse tagamine on otseselt Eesti huvides, sest see tagab NATO pühendumuse heidutusele ja kollektiivkaitsele. Lisaks täidab Eesti oma liitlaskohustusi, panustades alates 2021. aasta algusest NATO valmidusinitsiatiivi.
Riigikogu võttis 50 häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ (694 OE), mis võimaldab 2023. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni missioonil UNIFIL.
ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFILi tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal.
Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ja toetanud meie rolli ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste jätkuv osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
Riigikogu võttis 51 häälega vastu valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ (695 OE), mis võimaldab panustada 2023. aastal kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahuvalveoperatsioonil Lähis-Idas.
UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria, ning missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, hoides ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas.
Eesti kaitseväelaste jätkuv osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
Teise lugemise läbis kuus eelnõu
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud julgeolekuasutuste seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (721 SE), millega antakse Välisluureametile ja Kaitsepolitseile õigused oma territooriumi ja teenistujate kaitsmiseks, et võimaldada ohtudele kuni politsei saabumiseni asjakohaselt reageerida.
Julgeolekuasutused saavad õiguse kasutada oma territooriumi ja teenistujate kaitsmisel korrakaitselisi meetmeid, nagu küsitlemine, isikusamasuse tuvastamine või isiku kinnipidamine. Selleks saavad julgeolekuasutused õiguse kasutada nii füüsilist jõudu, erivahendit kui ka relva. Vahetut sundi tohib kasutada ainult inimeste suhtes, kes on julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses ning kelle tegevus kujutab endast teenistujatele ohtu. Valida tuleb reageerimisviis, mis kahjustaks ohustajat võimalikult vähe.
Teise olulise muudatusena laiendatakse Kaitseväe õigust korraldada relvastatud vastupanu. See on osa riigi sõjalisest kaitsest, kus relvastatud vastupanu korraldamise efektiivsus sõltub rahuaegsetest ettevalmistustest. Eelnõuga kavandatakse ka muid muudatusi, näiteks ajakohastatakse andmekaitse regulatsiooni puudutavaid sätteid.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud ohvriabi seaduse eelnõu (702 SE), mille eesmärk on parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele osutatavate ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem ohvrisõbralikumaks. Eelnõuga kujundatakse ohvriabi valdkond ulatuslikult ümber ning 2003. aastal vastu võetud ohvriabi seadus tunnistatakse kehtetuks.
Eelnõuga sätestatakse seni õiguslikult reguleerimata teenused, nagu psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumites, seksuaalvägivalla kriisiabi, taastava õiguse teenused ja vägivallast loobumise toetamine, samuti täpsustatakse inimkaubandusohvrite ja naiste tugikeskuse teenust puudutavaid sätteid. Olulisel kohal on ohvriabi osutajate hariduse ja täiendkoolituse nõuded, mille eesmärk on tagada, et haavatavas olukorras ohvritega töötaksid asjakohase ettevalmistuse saanud spetsialistid.
Eelnõuga luuakse andmevahetuse alused nii erikohtlemise ja kaitse vajadusega ohvrite, kõrge riskiga perevägivalla ohvrite kui ka teiste ohvrite, sealhulgas alaealiste puhul. Eesmärk on võtta kõige raskemas olukorras olevatelt ohvritelt kohustus ise aktiivselt abi otsimisega tegeleda. Samuti soovitakse eelnõuga tagada traumast taastumist toetav vaimse tervise abi ka neile seksuaalvägivalla ja perevägivalla ohvritele ja nende lastele, kellega juhtunu suhtes ei ole menetlust alustatud, kuid kelle abivajadus on säilinud.
Vägivallakuriteo ohvritele makstav hüvitis soovitakse muuta eelnõuga kättesaadavamaks ja selle taotlemine kasutajasõbralikumaks. Kehtiva seadusega võrreldes ei arvestata edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi, nagu omavalitsuse makstav matusetoetus, toitjakaotuspension ja töövõimetoetus, ning tööealistel ohvritel ei ole vaja läbida töövõime hindamist Töötukassas, samuti ei ole teatud juhtudel vaja esitada kuludokumente.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (658 SE), millega täpsustatakse esindusõiguse küsimusi Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ning lihtsustatakse patendivoliniku esindusõiguse tõendamist.
Eelnõu kohaselt ei hakata leiutiste valdkonnas patendivolinikult Patendiametiga suheldes enam nõudma volikirja esitamist. Eelnõuga täpsustatakse patendi taotlejate või õiguste omajate endi seast määratud ühise esindaja esindusõiguse ulatust. Seoses muudatustega esindamises ja üleminekuga elektroonilisele asjaajamisele täpsustatakse ka Patendiameti teadete edastamise korda. Samuti muutub riigilõivu tasumise kord.
Teise lugemise läbis majanduskomisjoni algatatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu (729 SE), millega antakse omanikule, kelle kinnisasja soovitakse avalikes huvides võõrandada, võimalus saada seadusega ette nähtud piirides hüvitist lisaks võõrandamisega seonduvatele asjaajamiskuludele ka tema tellitud võrdleva hindamisaruande koostamise eest.
Oktoobris otsustas Riigikogu toetada õiguskantsleri ettepanekut viia kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus põhiseadusega kooskõlla osas, kus see ei näe omanikule ette täiendavate hindamiskulude hüvitamist, kui omanik soovib pidada riigi või omavalitsusega läbirääkimisi üldistes huvides omandatava maa, metsa või hoone hinnas.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (711 SE), mis võimaldab teha pensionikogujatel teise sambasse senise kahe protsendi asemel sissemakseid ka määras neli või kuus protsenti, et oma pensionisääste suurendada. Vaikimisi jääb kehtima senine kaheprotsendiline maksemäär.
Maksemäära võimalik muuta kord aastas. Uus määr rakendub sel juhul 1. jaanuarist ja avaldus peab olema esitatud pensioniregistri pidajale või kontohaldurile hiljemalt 30. novembriks. Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2024. aastast ja kõrgemaid makseid saab tegema hakata kõige varem 1. jaanuarist 2025.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu (732 SE), mis täpsustab platvormihaldurite maksustamisega seotud aruandlusreeglistikku, et võimaldada riiklikku järelevalvet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate suhtes, sealhulgas kontrollida nende maksukohustuste täitmist.
Eelnõu kohaselt peavad platvormihaldurid nagu AirBnB, Amazon, Bolt, Uber, Etsy ja Booking.com hakkama uuest aastast esitama Maksu- ja Tolliametile (MTA) teavet platvormidel tegutsevate füüsilistest ja juriidilistest isikutest müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta. Praegu toimub andmevahetus platvormidega vabatahtlikkuse alusel.
Platvormihaldurid peavad eelnõu järgi teavet andma platvormil tegutsevate kohalike ja ELi liikmesriikide maksukohustuslaste kohta, samuti selliste riikide maksukohustuslaste kohta, kellega Eesti on sõlminud kokkuleppe maksualase teabe automaatseks vahetamiseks. Mitteresidentide kohta saadud teavet vahetavad maksuhaldurid automaatse teabevahetuse korras.
Kui müüja keeldub platvormihaldurile tema aruandekohustuse täitmiseks vajalikke andmeid jagamast, on platvormihalduril õigus meeldetuletuste eiramise korral tema konto sulgeda ja takistada tal platvormil edaspidi registreerumast, samuti õigus hoiduda müüjale tasu üle kandmisest. Andmete esitamata jätmise eest saab MTA lasta lisada kohustusi mittetäitva platvormihalduri platvormi veebilehele hoiatuse. Viimase abinõuna on võimalik platvormi kasutamine blokeerida, aga seda üksnes juhul, kui kõik muud proportsionaalsemad meetmed ja abinõud on ammendunud.
Seitse eelnõu läbis esimese lugemise
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (734 SE), millega korrastatakse keskkonnakasutust reguleerivate keskkonnakaitselubade süsteemi, et tagada Keskkonnaametile ressursisääst, toetada rohepöördega seotud pikaajaliste strateegiate täitmist ning tagada väikese halduskoormuse ja bürokraatiaga teenus.
Eelnõuga muudetakse keskkonnakaitseloa omamise kohustust teatud tegevuste puhul ja leevendatakse ebaproportsionaalselt koormavaid nõudeid, arvestades tegevuste võimalikku keskkonnamõju. Lubade menetlemine muutub tõhusamaks ja kiiremaks, et taotlejad saaksid tagasisidet mõistliku aja jooksul, aidates seega vähendada halduskoormust.
Eelnõuga nähakse ette ka võimalus viia keskkonnaloa menetlus läbi kiiremini, et ennetada elutähtsa teenuse katkemise ohtu. Selleks sätestatakse, et elutähtsa teenuse puhul edaspidi keskkonnaloa menetlusele avatud menetluse sätteid ei kohaldata. Seletuskirjas öeldakse, et ebastabiilsuste tõttu energiaturul on keskkonnaloa menetluse muutmise vajadus elutähtsa teenuse katkemise ohu ennetamiseks juba ilmnenud. Paljudel elektri- ja soojatootjatel on vaja riskide ennetamiseks võtta kasutusele turul saadaolevaid alternatiivseid kütuseid.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (745 SE), mis aitab maapõueseadust paremini rakendada ja valdkonda selgemalt reguleerida. Eelnõu näeb ette, et maavarade komisjon hakkab lisaks Keskkonnaministeeriumi valdkonnale nõustama ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonda.
Eelnõuga laiendatakse võimalust taotleda lisaks põlevkivile ka teiste maavarade passiivse varu määramist aktiivseks varuks. Maavaravarude aktiivseks ümberhindamine toob kaasa maavarade varustuskindluse suurenemise, sest kaevandada saab ainult aktiivsena arvel olevat varu. Samuti aitab ümberhindamine kaasa maavarade säästvale kasutamisele, näiteks juhtudel, kui varem mäetehnilistel põhjustel passiivsena arvel olnud varu kaevandamiseks leitakse sobiv lahendus ja maavara saab aktiivseks ümberhindamise järel kasutusele võtta.
Eelnõuga muudetakse kaevandatud põlevkivi koguse tagantjärele taotlemine paindlikumaks. Nimelt võimaldatakse taotleda tagantjärele kaevandatud põlevkivi kaevandamismahtu 1. juulini, kui eelneva aasta 1. septembri seisuga on vaba kaevandamismahu jääki. Samuti nähakse ette, et fosforiidi ja metallitoorme uuringuloa saamisel on eesõigus riigil.
Läbirääkimistel võttis sõna Heiki Hepner Isamaa fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (725 SE), millega soovitakse muuta praegune ajutine haiguspäevade hüvitamise regulatsioon alates 1. jaanuarist alaliseks.
Eelnõu kohaselt säilib haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ja Haigekassa alates kuuendast päevast.
Läbirääkimistel võttis sõna Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE), millega keelustatakse ravimid, mille osas ei ole läbi viidud genotoksilisuse ega kartsinogeensuse uuringuid, et kaitsta inimesi võimalike geneetikat mõjutavate ja vähki tekitavate mõjude eest.
Läbirääkimistel võttis sõna Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu (737 SE), millega tehakse muudatused, mis on vajalikud, et minna paberilt üle täisdigitaalsele loamenetlusele ja võtta kasutusele uus teenistus- ja tsiviilrelvade register.
Eelnõu kohaselt hakatakse relvalubade ja Euroopa Liidu tulirelvapasside taotlusi ja nendega seotud dokumente Politsei- ja Piirivalveametile esitama registri iseteeninduskeskkonna kaudu elektrooniliselt. Relvaregister liidestatakse teiste loamenetluses vajalike andmekogudega ning päringud automatiseeritakse.
Registris luuakse kaupmehekeskkond, kus relvakaupmehed näevad relvalube ning saavad müüa relvi, nende olulisi osi ja laskemoona. Muudatuste jõustumisel väljastatakse load elektrooniliselt ning paberil väljastatakse üksnes relvaga rahvusvaheliseks liiklemiseks vajalikke lube. Elektrooniliseks muutub ka relvaloa omaja järelevalvetoimik.
ELi õigusest tulenevalt sätestatakse relvadealase infovahetuse täpsem kord ning Politsei- ja Piirivalveamet määratakse asutuseks, kes vahetab teiste riikidega teavet. ELis vahetatakse infot tulirelvaga reisimiseks väljastatud dokumentide kohta ning teavet selle kohta, kui riik on keeldunud inimesele relvaluba väljastamist. Teabevahetuseks kasutatakse siseturu infosüsteemi.
Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 12, selle vastu aga 39 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine“ eelnõu (750 OE), mille kohaselt annab Riigikogu Euroopa Komisjonile riigigarantii summas 7 402 387 eurot vastavalt tagatislepingule, mis sõlmitakse pärast otsuse vastuvõtmist. Otsuse rakendamine ei too Eestile kaasa vahetuid otseseid kohustusi.
Euroopa Liidu Nõukogu kiitis 20. septembril heaks otsuse anda Ukrainale laenudena viie miljardi euro ulatuses makromajanduslikku finantsabi. Laenuriskide maandamiseks kasutatakse ELi eelarve ühise eraldisfondi võimalusi ja liikmesriikide garantiisid. Liikmesriikide garantii katab ka varem ehk tänavu 12. juulil kokku lepitud ühe miljardi euro suuruse Ukraina finantsabipaketi laenu kahjuriski.
Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamist toetas 13, ent selle vastu oli 36 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu (743 SE), mille puhul on tegu uue tervikseadusega, mis näeb ette nõuded suurematele maksesüsteemidele. Eelnõuga defineeritakse makseturu jaoks olulised mõisted, samuti nähakse ette arveldussüsteemi reeglid ning süsteemi korraldaja ja süsteemis osaleja õigused ja kohustused.
Eelnõu näeb ette, kuidas toimub süsteemselt olulistes maksesüsteemides ja väärtpaberiarveldussüsteemides maksekorralduste täitmine ning seda ka juhul, kui mõni osapool muutub maksejõuetuks või läheb pankrotti. Lisaks sätestab eelnõu reeglid selleks, kui Eesti pangad toimetavad kolmandate riikide arveldussüsteemides.
Istung lõppes kell 20.38.
