Riigikogu ees esines majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, kes andis ülevaate riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest oma valdkonnas.
Minister märkis, et praegu on kõige tähtsam anda Ukrainale sõjalist abi, toetada nende teekonda Euroopa Liitu ja NATO-sse ning aidata riiki uuesti üles ehitada, ent nentis, et samal ajal peab Eesti kasvama ja edasi arenema. Riisalo osutas, et dokument „Eesti 2035“ seab tema juhitavale ministeeriumile sihid majanduse, digitaalse arengu ja tööturu valdkonnas.
Riisalo sõnul on mitmes valdkonnas eesmärk juba saavutatud või ollakse sellele lähedal. „Eesti tööjõus osalemise määr ei ole kunagi olnud nii kõrge. Mullu kasvas see 73,9 protsendini, olles nii oluliselt kõrgemal kui 2035. aastaks võetud siht 72,1 protsenti,“ sõnas minister. „Rahulolu avaliku digiteenusega on viimase kahe aasta jooksul kasvanud 69 protsendist mulluse 83 protsendini. Kuigi 2035. aastaks on latt kõrgel – 90 protsendi peal –, siis liigume õiges suunas,“ osutas Riisalo.
Minister nentis, et on ka väljakutseid, nagu sooline palgalõhe, teadus- ja arendustegevuse investeeringud ning tööjõu tootlikkus. Riisalo sõnul tuleb latt seada kõrgemale ja eesmärkide saavutamiseks senisest rohkem pingutada. Ta tõi välja, et Eesti majandusplaanis on siht tõsta majanduse konkurentsivõimet ja kahekordistada Eesti majanduse maht aastaks 2035.
Riisalo rääkis ka bürokraatia vähendamise vajalikkusest, tööjõupoliitikast, sealhulgas kvalifitseeritud tööjõu puudusest ja selle leevendamisele suunatud eelnõust. Samuti käsitles ta ekspordi ja investeeringute tähtsust, riigi riskijulgust, teadmiste ja tehnoloogia rolli majanduse arengus ning ressursside optimaalset kasutust ja puhta energia olulisust.
Digiühiskonna arengu jälgimiseks kasutatakse ministri sõnul kolme mõõdikut: digitaalsete teenustega rahulolu, turvariski vältimise kaalutlusel avaliku sektori või teenusepakkuja elektroonilises suhtlemises hoidunute osakaalu ning Eesti ettevõtete ja kodumajapidamiste osakaalu, kellel on võimalus liituda vähemalt 100 megabitti sekundis internetiühendusega, mille saab suurendada kuni ühe gigabitini sekundis. „Rahulolu avaliku teenusega ja internetiühendus on aastast aastasse jõudsalt kasvanud, nii ka mullu. Küll aga on toimunud suur kasv nende seas, kes väldivad turvariski kaalutlustel elektroonilist suhtlust,“ sõnas ta.
Kokkuvõttes kinnitas minister, et Eesti on arengudokumendi „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamisel õigel teel, kuid rõhutas, et oluline on seada endale ambitsioonikad eesmärgid ja nende täitumise nimel tööd teha.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Sutt Eesti Reformierakonna, Aivar Kokk Isamaa, Priit Lomp Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Aleksei Jevgrafov Eesti Keskerakonna, Tarmo Tamm Eesti 200 ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.
Riigikogu laiendas ohuteavituse saatmise võimalusi
Riigikogu võttis vastu riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse (392 SE), mille eesmärk on täiendada seadusandlust, et ohualapõhist ohuteadet saaks edastada lisaks hädaolukorra lahendamise õppusele ka sõjaväelise väljaõppe ehk õppekogunemise, suurõppuse ja lisaõppekogunemise puhul. Täiendav alus võimaldab elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste lahendamiseks paremini valmistuda ka juhul, kui õppus korraldatakse eesmärgiga valmistada ette riigi sõjalist kaitset.
Samuti võimaldab seadus sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks harjutada teatud reaalseid võimeid, näiteks jõgedele pioneerisildade paigaldamist ja nende eemaldamist. Luuakse õiguslik alus, et Keskkonnaamet saaks anda Kaitseväele nõusoleku kasutada ranna ja kalda piiranguvööndit õppekogunemise läbiviimiseks.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 78 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis kaks eelnõu
Valitsuse algatatud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE) reguleerib krediidilepingutega tegelevate inkassofirmade ja nendega seotud isikute tegevust ning võtab inkassofirmade tegevuse Finantsinspektsiooni kontrolli alla. Seaduse jõustumisel peavad inkassofirmad hakkama taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba ning inspektsioon saab volituse teha krediidiinkassode üle järelevalvet.
Eelnõu annab Finantsinspektsioonile lisaks järelevalve õigusele ka erinevad sanktsioneerimisvõimalused, alates ettekirjutuse tegemisest kuni väärteomenetluseni, võimalik on teha trahvi kuni kolm miljonit eurot.
Eelnõuga nähakse ette, et inkassofirma minimaalne kapitalinõue on 25 000 eurot, ja sätestatakse reeglid, kuidas krediidiinkasso peab n-ö võlglastelt laekunud vahendeid hoidma. Samuti nähakse ette usaldusväärsuse nõuded krediidiinkassode juhtidele ja omanikele. Kehtestatakse nõue, et krediidiinkassot ei saa juhtida ega selle nõukokku kuuluda isik, kes on varem tegelenud liigkasuvõtmisega, mis hetkel tähendab umbkaudu üle 51% intressiga laenu andmist.
Eelnõu reguleerimisalasse kuuluvad sellised inkassofirmad, mis tegelevad pankade või teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Eelduste kohaselt hakkab seadus kohalduma suuremale osale Eesti inkassoturust, hinnanguliselt seitsmele-kaheksale Eestis tegutsevale inkassofirmale.
Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Aivar Kokk.
Valitsuse algatatud krüptovaraturu seaduse eelnõuga (398 SE) viiakse Finantsinspektsiooni järelevalve alla nii krüptovarateenuse osutajad kui ka krüptovara väljastajad. Mullu jõustus ELi vastav määrus ehk MiCA määrus, mis kehtestab turuosalistele liiduülesed reeglid krüptovaraturul tegutsemiseks. See võimaldab krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samade reeglite alusel kõikides liikmesriikides. Uue seadusega tagatakse määruse nõuetekohane riigisisene rakendamine.
MiCA määruse eesmärk on toetada innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal investorite piisav kaitse ja krüptovaraturgude usaldusväärsus. MiCA määrus reguleerib näiteks krüptovaraturu osalisele tegevusloa andmist, tema juhtimise korraldamist, nõudeid kapitalile, kohustust tegutseda kliendi parimates huvides, ausalt, õiglaselt ja professionaalselt, klientide krüptovara ja raha kaitset, kaebuste käsitlemist ja huvide konflikti juhtimist.
Praegu nimetatakse krüptovarateenust virtuaalvääringu teenuseks, edaspidi hakkab kehtima virtuaalvääringu asemel laiem krüptovara mõiste ning valdkonnas tegevuse jätkamiseks peab see olema MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viidud ja saadud Finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse tegevusluba. Eelnõuga on ette nähtud ka täiendavad sätted järelevalve teostamiseks, mis on analoogsed teistes finantssektori seadustes ette nähtud regulatsioonidega, tagades seeläbi varaklasside võrdse kohtlemise.
Krüptovara kõige laiemas tähenduses on väärtuse või õiguste esitamine digitaalsel kujul, sealjuures kasutatakse selle vara salvestamiseks üldjuhul hajusraamatu tehnoloogiat. Sõltuvalt krüptovara funktsioonist nimetatakse selliseid varasid praktikas kas tokeniteks või müntideks. Terminid nagu krüptoraha, krüptovaluuta või virtuaalvääringud on kõik kvalifitseeritavad kui krüptovara ning krüptovara alaliigid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.
Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas viis ja vastu 46 Riigikogu liiget, kaks saadikut jäi erapooletuks. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Ühe eelnõu arutelu jäi pooleli
Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (399 SE) esimene lugemine, mis jätkub kolmapäeval kell 14 algaval istungil.
Eelnõuga kehtestatakse ühe- ja kahesendistele euromüntidele kohustuslikud ümardamisreeglid. See tähendab, et kaupmehel on kohustus sularahamakse korral ostukorvi maksumus ümardada üles- või allapoole lähima viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.
Muudatusega väheneb vajadus ühe- ja kahesendiseid münte juurde toota. Praegu saavad inimesed neid münte kauplustest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ostmisel ise väga vähe. Seetõttu langeb enamik münte ringlusest välja ja tekib vajadus neid juurde toota. Väikese nimiväärtusega müntide tootmis- ja käitlemiskulud on võrreldes nende väärtusega aga ebaproportsionaalselt suured ning nende tootmise ja käitlemise mõju keskkonnale on suur.
