Riigikogu tegi täna avalduse, kus mõistab hukka Venemaa tahtliku, süsteemse ja rahvusvahelise õiguse vastase Ukraina laste küüditamise ning nõuab laste vabastamist ja nende turvalise tagasipöördumise tagamist Ukrainasse.
79 saadiku esitatud Riigikogu avalduse „Venemaa poolt küüditatud laste tagasitoomiseks Ukrainasse“ (375 AE) vastuvõtmist toetas 79 Riigikogu liiget.
Riigikogu juhib avalduses tähelepanu, et tahtlik ja süsteemne laste küüditamine Ukrainast Venemaale ja Valgevenesse on rahvusvahelise õiguse kohaselt sõjakuritegu ja genotsiid. Avalduse kohaselt on Venemaa ja Valgevene eesmärk hävitada ukraina rahvus ja identiteet, seejuures tappes, haavates, traumeerides ning ümber asustades Ukraina lapsi. Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal alustatud agressioonisõja kestel on Ukraina aladelt Venemaale viidud sadu tuhandeid lapsi.
„Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa ja Valgevene tahtliku, süsteemse ning rahvusvahelise õiguse vastase laste küüditamise Ukrainast ja taunib Venemaa otsust anda Ukraina lastele lihtsustatud korras kodakondsus eesmärgiga vägivaldselt muuta laste identiteet ning nad Venemaa ühiskonda assimileerida,“ seisab avalduses.
Riigikogu nõuab avalduses Venemaalt ja Valgevenelt Ukrainast küüditatud laste vabastamist ja nende Ukrainasse turvalise tagasipöördumise tagamist ning kutsub kõiki riike üles aitama kaasa laste Ukrainasse naasmisele ja tegema selle nimel koostööd.
Riigikogu avaldab toetust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi väljapakutud 10-punktilisele rahuplaanile, mille osa on Venemaale ja Valgevenesse küüditatute tagasitoomine, ning tunnustab laste tagasitoomisele keskendunud rahvusvahelise koalitsiooni loomist. Samuti tunnustab Riigikogu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevust karistamatusega võitlemisel, iseäranis mullu märtsis väljastatud vahistamismäärusi Venemaa Föderatsiooni presidendi ja Venemaa laste õiguste voliniku kohta Ukraina laste ebaseadusliku deporteerimise ja ümberasustamise süüdistuses.
Riigikogu on alates 2022. aasta algusest teinud Venemaa tegevuse hukkamõistmiseks ja Ukrainale toetuse avaldamiseks kaheksa avaldust ja ühe pöördumise. Muu hulgas on Riigikogu tunnistanud Venemaa Föderatsiooni relvajõudude tegevuse Ukraina-vastases sõjalises agressioonis Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks ning kuulutanud Venemaa režiimi terroristlikuks ja Venemaa Föderatsiooni terrorismi toetavaks riigiks, kelle tegevusele tuleb ühiselt vastu astuda. Samuti on Riigikogu toetanud Euroopa Liidu poolt Haagi rajatavat Venemaa Föderatsiooni agressioonikuriteo uurimise keskust, kutsunud maailma riike keskuse tegevusse igati panustama ning jätkama pingutusi rahvusvahelise eritribunali loomiseks.
Mullu mais võttis Riigikogu vastu avalduse toetamaks Ukraina soovi liituda NATOga, mis on avalduse kohaselt ainus tee reeglitel põhineva maailmakorra, kestliku rahu ja Euroopa demokraatlike riikide julgeoleku tagamiseks. Juunis tegi Riigikogu avalduse, kus nõudis Ukraina-vastase agressioonikuriteo planeerijate, ettevalmistajate, vallapäästjate ja täideviijate isiklikule vastutusele võtmist ning kutsus looma selleks ÜRO egiidi all rahvusvahelist eritribunali.
