Riigikogu kuulas tänasel täiskogu istungil ära justiitsminister Kalle Laaneti ülevaate „Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030“ täitmisest 2022. aastal.
Laanet ütles Riigikogu ees, et 2022. aastal pärines ligi kolmandik valitsuses ette valmistatud seaduseelnõudest Euroopa Liidu õigusest ning ülejäänu tulenes siseriiklikust vajadusest. „Näiteks eelnõud, mis olid suunatud konkreetse valdkonna arendamisele, poliitiliste prioriteetide elluviimisele, kiireloomuliste küsimuste lahendamisele või tulenesid väliskeskkonna ootamatutest muudatustest. Kõik need õiguslikku sekkumist tingivad tegurid võivad aja jooksul muutuda, kuid protsess, kuidas seadusemuudatusi ette valmistatakse, peab olema ettenähtav ja stabiilne. Seeläbi tagame õigusriigi toimimise ning ettevõtjate, huvirühmade ja avalikkuse usalduse valitsuse tegevuse suhtes,“ ütles ta.
Laaneti sõnul jääb 2022. aastat õigusloomes iseloomustama Ukrainas alanud sõda, mis andis otseselt või kaudselt tõuke mitmeteks seadusemuudatusteks. „See näitas, et pikaajaliste strateegiate ja põhjalikult analüüsitud muudatuste kõrval peab valitsus olema valmis lahendama ka ootamatuid õiguslikke reguleerimist vajavaid probleeme. Mitmed Ukraina sõjaga seotud eelnõud valmistati ette kiireloomulisena, mis oli Justiitsministeeriumi hinnangul ka põhjendatud,“ lausus ta.
Samuti jätkus tema sõnul tavapärane õigusloome – enamik seaduseelnõusid oli ajendatud rakendamise käigus ilmnenud kitsaskohtadest kehtivas õiguses, valdkonna arendamise eesmärgist või digilahenduste kasutuselevõtust. „Iga õigusliku algatuse lähtekoht on küsimus, miks konkreetne küsimus reguleerimist vajab, millist probleemi soovitakse lahendada ja mis eesmärki saavutada. Selge ja andmetele tuginev probleemipüstitus on kvaliteetse õigusloome lahutamatu osa,“ ütles justiitsminister, kes lubas peatselt Riigikogu ette tulla ka eelmist aastat käsitleva ettekandega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urve Tiidus Reformierakonna, Hendrik Johannes Terras Eesti 200, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna fraktsioonist. Isamaa fraktsiooni nimel võttis sõna Jaanus Karilaid.
Riigikogu muutis ENPA Eesti delegatsiooni koosseisu
Riigikogu võttis vastu väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ (360 OE), millega arvatakse ENPA Eesti delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Hanah Lahe ning nimetatakse uuteks asendusliikmeteks Reili Rand ja Tõnis Lukas.
Delegatsiooni liikmed osalevad neli korda aastas koguneva ENPA täiskogu istungitel, delegatsiooni juht esindab Riigikogu istungitevahelisel ajal töötavas alalises komitees ning liikmed võtavad osa valdkonnakomiteede tööst. Mullu mais moodustatud Eesti delegatsiooni kuuluvad ka delegatsiooni juht Liisa Pakosta, liikmed Aleksei Jevgrafov ja Eerik-Niiles Kross ning asendusliige Ants Frosch.
Otsuse vastuvõtmist toetas 71 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Menetlusest langes välja 22 eelnõu
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa ja Helle-Moonika Helme algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE), millega sooviti suurendada keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimääri ning täiendada seadust uute mõjutusvahenditega, et tugevdada eesti keele kaitset nii äriühingutes, mittetulundusühingutes kui ka avalikus sektoris.
Kultuurikomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 42 ja selle vastu hääletas 20 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Leo Kunnase algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (111 SE), millega sooviti langetada pliibensiini aktsiisimäär alates 30. aprillist 563 eurolt 359 eurole 1000 liitri pliibensiini kohta. Algatajate sõnul oleks aktsiisimäära alandamine aidanud vähendada kõrgetest energiahindadest tingitud ostujõu langust ja ettevõtete konkurentsivõime vähenemist, toetades samas ettevõtteid ja aidates säilitada töökohti.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 38 ja selle vastu hääletas 20 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Kert Kingo, Rain Epleri ja Evelin Poolametsa algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (119 SE), millega sooviti langetada eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär alates 30. aprillist 60 eurole 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse kohta. Kehtivas seaduses on vastav aktsiisimäär 100 eurot.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 32 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Martin Helme, Evelin Poolametsa ja Leo Kunnase algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (123 SE), millega sooviti langetada lennukibensiini aktsiisimäär alates 30. aprillist 563 eurolt 359 eurole 1000 liitri lennukibensiini kohta.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 31 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Jaak Valge ja Kert Kingo algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (126 SE), millega sooviti langetada maagaasi soodusaktsiisimäär alates 30. aprillist 11,30 eurolt kuuele eurole 1000 kuupmeetri maagaasi kohta.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 31 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Siim Pohlaku algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (129 SE), millega sooviti langetada raske kütteõli aktsiisimäär alates 30. aprillist 330 eurole 1000 kilogrammi raske kütteõli kohta. Kehtivas seaduses on vastav aktsiisimäär 422 eurot.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 31 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Siim Pohlaku algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (170 SE), millega sooviti langetada maagaasi aktsiisimäär alates 30. aprillist kuuele eurole 1000 kuupmeetri maagaasi kohta. Kehtivas seaduses on vastav aktsiisimäär 40 eurot.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 30 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Rain Epleri, Siim Pohlaku, Helle-Moonika Helme ja Leo Kunnase algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (185 SE), millega sooviti viia vedelgaasi aktsiisimäär alates 30. aprillist nulli. Kehtivas seaduses on vastav aktsiisimäär 55 eurot 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 30 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Siim Pohlaku ja Helle-Moonika Helme algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE), millega sooviti langetada kerge kütteõli aktsiisimäär alates 30. aprillist 330 eurole 1000 liitri kerge kütteõli kohta. Kehtivas seaduses on vastav aktsiisimäär 372 eurot.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 29 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa ja Rain Epleri algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (237 SE), millega sooviti langetada mootorivedelgaasi aktsiisimäär alates 30. aprillist 193 eurolt 125 eurole 1000 kilogrammi mootorivedelgaasi kohta.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 30 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Rene Koka ja Anti Poolametsa algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (255 SE), millega sooviti langetada põlevkivikütteõli aktsiisimäär alates 30. aprillist 330 eurole 1000 kilogrammi põlevkivikütteõli kohta. Kehtivas seaduses on vastav aktsiisimäär 414 eurot.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 32 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (117 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,39 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 380 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 36 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (120 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,32 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 345 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 36 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Kert Kingo, Evelin Poolametsa ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (125 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,5 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 435 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 35 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,45 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 410 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 35 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Mart Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (154 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,41 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 390 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 37 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Jaak Valge algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (179 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,48 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 425 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 36 ja selle vastu oli 11 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo, Helle-Moonika Helme ja Arvo Alleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (180 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,33 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 350 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 37 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo, Helle-Moonika Helme ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (186 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,37 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 370 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 37 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Ants Froschi ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (197 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,46 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 415 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 38 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,42 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 395 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 38 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (248 SE), millega sooviti suurendada viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu arvestades töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Eelnõu kohaselt olnuks ühele inimesele makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude üle arvestuse pidamise korral 0,3 euro asemel 0,43 eurot kilomeetri kohta, kuid iga hüvitist maksva tööandja kohta mitte rohkem kui 400 eurot kuus.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 40 ja selle vastu hääletas 10 Riigikogu liiget.
