Riigikogu kiitis heaks toidu müüjaid ebaausate kaubandustavade eest kaitsva seaduse
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, millega sätestatakse ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüja vahel keelatud.
Valitsuse algatatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduses (377 SE) on loetletud 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul keelatud. Näiteks ei tohi ostja muuta ühepoolselt müügilepingu tingimusi, tühistada tellimusi nii lühikese etteteatamisega, et ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse, ähvardada müüjat kaubanduslike survemeetmetega jne.
Ülejäänud seitse ebaausat kaubandustava on keelatud juhul, kui nendes ei ole eelnevalt selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud. Näiteks, kui tarnelepingus ei ole kirjalikult kokku lepitud põllumajandustoote ja toidu allahindluse kulude katmine, loetakse selliste kulude katmise nõudmist müüjalt ebaausaks kaubandustavaks. Need tehingud ei loo õiguslikke tagajärgi ja on algusest peale kehtetud.
Järelevalvet kaubandustavade üle hakkab tegema Konkurentsiamet. Samuti peab Konkurentsiamet hakkama avaldama vastavat aastaaruannet ning esitama Euroopa Komisjonile iga aasta 15. märtsiks ülevaadet seaduse nõuete kohaldamise ja nende täitmise tagamise kohta.
Ebaausa kaubandustava keelu rikkumise kohta nähakse ette ka vastutus. Füüsilisele isikule on ette nähtud rahatrahv kuni 1200 eurot või arest ja juriidilisele isikule rahatrahv kuni 400 000 eurot.
Seaduse eesmärk on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Seadusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Ivari Padar (SDE) ja Aivar Kokk (I).
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 90 Riigikogu liiget, vastu oli üks.
Teise lugemise läbis üks eelnõu
Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (365 SE) lisatakse riigiga seotud isikute loetellu, kelle suhtes põllumajandusmaa või metsamaa omandamise piirangud ei rakendu, maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutus. Muudatuse tulemusel ei pea selline sihtasutus enne maa ostmist kohaliku omavalitsuse volikogult luba taotlema. Eesmärk on vähendada bürokraatiat, et paremini toetada kriisi tõttu raskustesse sattunud põllumajandustootjaid ja maaettevõtjaid.
Eelnõuga vabastatakse Ühendkuningriigi kodanikud ja juriidilised isikud, kelle asukoht on Ühendkuningriigis, jätkuvalt kinnisasja omandamise korral riigikaitseliste kitsenduste kohaldamisest.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eduard Odinets (SDE), Mihhail Stalnuhhin (K) ja Riho Breivel (EKRE).
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas üheksa ja vastu 70 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Õiguskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikme nimetamine“ eelnõu (405 OE) näeb ette nimetada Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikmeks Urve Tiidus.
Riigikogu nimetas oma varasema otsusega töörühma liikmeteks Uno Kaskpeidi ja Kalle Laaneti. Seoses töörühma liikme Kalle Laaneti Riigikogu liikme volituste peatumisega valitsuse liikmeks nimetamise tõttu tegi õiguskomisjon ettepaneku nimetada Kalle Laaneti asemel töörühma liikmeks Riigikogu liige Urve Tiidus.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavast määrusest tulenevalt kontrollib Euroopa Parlament koostöös liikmesriikide parlamentidega Europoli tegevust. Selleks on ELi liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi loodud pädev komisjon koos spetsiaalse parlamentaarse ühiskontrolli töörühmaga. Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma põhiülesandeks on teostada poliitilist järelevalvet Europoli tegevuse üle tema ülesannete täitmisel, sealhulgas Europoli tegevusest füüsiliste isikute põhiõigustele ja -vabadustele tulenevate tagajärgede üle.
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga (373 SE) sooviti määrata karistusena sundvaktsineerimise eest füüsilisele isikule kolme- kuni kaheteistaastane vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tiiu Aro (RE), Viktor Vassiljev (K), Mihhail Lotman (I) ja Mart Helme (EKRE).
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 51 ja vastu 18 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Istungiaja lõppemise tõttu jäi pooleli ühe eelnõu esimene lugemine
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine aprillis 2021 Tallinna kesklinnas toimunud politseioperatsiooni seaduslikkuse ja proportsionaalsuse selgitamiseks“ eelnõu (379 OE) näeb ette moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Politsei- ja Piirivalveameti ning teiste jõustruktuuride käitumise seaduslikkuse ja proportsionaalsuse välja selgitamiseks, et välistada põhiseaduslike kodanikuvabaduste meelevaldne ja seadusevastane piiramine.
Istungiaja lõppemise tõttu lükkus homsele istungile
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (396 SE) esimene lugemine.
Istungi stenogramm
