Seaduse seletuskirjas märgitakse, et pärast seda, kui Eesti üle 20 aasta tagasi Ottawa konventsiooni ratifitseeris, on Euroopa ja Läänemere piirkonna julgeolekukeskkond märkimisväärselt halvenenud ning sõjaline oht NATO liikmesriikidele kasvanud. Samal ajal jätkab Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu ning rikub rängalt oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse norme. Ottawa konventsiooniga ei ole Venemaa ühinenud ja kasutab jalaväevastaseid miine laialdaselt Ukraina-vastases sõjas.
Balti riikides, Poolas ja Soomes on juba alates sügisest arutatud, kas muude kaitsevõimet tugevdavate meetmete kõrval tuleks kaaluda ka jalaväemiinide uuesti kasutusele võtmist ja sellest lähtuvalt Ottawa konventsioonist väljumist, ning praeguseks on kõik viis riiki alustanud konventsioonist lahkumiseks vajalikke õiguslikke protseduure. Seletuskirja kohaselt saadavad NATO idatiival asuvad riigid sellega selge sõnumi, et on valmis ja võimelised kasutama oma territooriumi ja vabaduse kaitseks kõiki vajalikke meetmeid.
Seletuskirja kohaselt annab konventsioonist lahkumine Eesti Kaitseväele suurema paindlikkuse ning vabaduse valida relvasüsteeme ja -lahendusi, mida vajadusel kasutada. Konventsioon jõustus 1999. aastal ja Eesti ühines sellega 2004. aastal. Ottawa konventsioonist taganemine jõustub kuus kuud pärast vastava teate esitamist tingimusel, et riik ei osale selle aja möödumise hetkel relvakonfliktis.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Peeter Tali Eesti 200, Meelis Kiili Reformierakonna, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Helir-Valdor Seeder ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist. Samuti esinesid kõnega fraktsiooni mittekuuluvad Leo Kunnas, Kalle Grünthal ja Henn Põlluaas.
Valitsuse algatatud jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse (642 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 81 Riigikogu liiget ja vastu oli üks saadik.
Riigikogu kiitis heaks teisegi seaduse
Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (572 SE), millega tugevdatakse meetmeid, et riiklik isikut tõendav dokument antaks vaid selleks õigustatud isikule.
Seadusega luuakse õiguslik alus, mille kohaselt tagastatakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus läbi vaatamata, kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesu- või terrorismi rahastamise oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe.
Politsei- ja Piirivalveamet saab seadusega õiguse nõuda DNA-ekspertiisi, kui inimene taotleb esimest korda Eesti kodaniku isikut tõendavat dokumenti ja tekib põhjendatud kahtlus, et välisriigis välja antud Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamist võimaldav dokument ei ole ehtne või selle alusandmed ei ole õiged.
Lisaks loob seadus isikusamasuse kontrollimise võimaluse Eesti teabevärava mobiilirakenduse kaudu.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 75 ja selle vastu oli seitse Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.
Ühe eelnõu teine lugemine katkestati
Keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE) eesmärk on tulenevalt õiguskantsleri osutusest selgemalt sätestada keskkonnamüra sihtväärtuse mõiste ja seaduse rakendamisel tekkinud probleemid kõrvaldada.
Müra sihtväärtuse rakendamisest võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui ka eluruume. Muudatus mõjutab eelkõige kinnisvaraarendajaid ning nende koostööd kohalike omavalitsuste kui planeeringu koostamise korraldajate ja Terviseameti kui planeeringu kooskõlastajaga.
Euroopa Keskkonnaameti andmetel mõjutab kõrge keskkonnamüra tase Eestis enam kui 300 000 inimest. Seletuskirja kohaselt aitab müra sihtväärtustest lähtumine tagada, et Eesti elanike mürast tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud.
Keskkonnakomisjon tegi eelnõusse muudatused, mis täpsustavad algset müra puudutavat regulatsiooni ning sõnastavad paremini müra sihtväärtuse sisu, olemuse ja rakendamise. Komisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, et Riigikogu liikmed saaksid oma muudatusettepanekuid teha ka eelnõu uuele versioonile.
Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul Isamaa ja Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist.
Juhtivkomisjoni ettepanekul eelnõu teine lugemine katkestati. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 18. juunil kell 17.15.
Riigikogu lükkas tagasi kaheksa eelnõu
Riigikogu ei toetanud Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada liiklusseaduse muutmise eelnõu, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse piirata või keelata renditavate kergliikurite ja pisimopeedide kasutamist“ eelnõu (618 OE), millega sooviti anda valitsusele ülesanne töötada välja ja esitada parlamendile eelnõu, mis annaks omavalitsustele õiguse oma territooriumil renditavate kergliikurite ja pisimopeedide kasutamist piirata või keelata. Esitajate sõnul võimaldaks see omavalitsustel paremini reguleerida liikluskoormust ja -ohutust ning vajadusel vähendada renditavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste liigset hulka tiheda liiklusega piirkondades ja kitsastel kõnniteedel.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsiooni nimel.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 22 Riigikogu liiget. Vastuvõtmiseks vajanuks see Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält. Seega lükati eelnõu tagasi.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (615 SE) eesmärk oli tagada tuulikutele võrdsed keskkonnamõju hindamise alused, arvestades, et maismaatuulikute tehnilised parameetrid ehk kõrgus ja võimsus on jõudnud meretuulikute tasemele. Eelnõuga oleks kõikidele vähemalt 250 meetri kõrgustele tuulikutele kehtestatud 20-kilomeetrine mõjuala, sõltumata sellest, kas need paiknevad merel või maismaal.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja Isamaa, Peeter Ernits Keskerakonna, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Yoko Alender Reformierakonna fraktsiooni nimel.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 45 ja vastu 18 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Isamaa fraktsiooni algatatud tööstusheite seaduse muutmise seaduse eelnõuga (628 SE) sooviti kehtestada keskkonna kompleksloa taotlemise ja omamise kohustus ka taastuvenergia tootmisvõimsuste, näiteks tuuleparkide, arendajatele ja käitajatele. Algatajate sõnul on viimastel aastatel algatatud taastuvenergia võimsuste arendamiseks Eestis väga palju planeeringuid, mistõttu tuleks nende mõju kohalikele elanikele ja keskkonnale senisest paremini hinnata.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 41 ja vastu 11 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikontrolli seaduse, erakonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erakondade rahastamise kontrollorgan) eelnõuga (599 SE) sooviti anda erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide rahastamise kontrolli ülesanne erakondade rahastamise järelevalve komisjonilt Riigikontrollile, et erakondade tegevuse rahastamise üle tagada professionaalsem kontroll.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni nimel.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 43 ja vastu 19 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE) eesmärk oli sätestada Eestis aasta läbi püsiv ajavöönd, sealhulgas lõpetada suveajale üleminek. Algataja sõnul toob kellakeeramine rahvatervisele kaasa mitmeid negatiivseid mõjusid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Signe Riisalo Reformierakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsiooni nimel.
Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu kümme Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Isamaa fraktsiooni algatatud energiakandjate aktsiisitõusude kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõuga (627 SE) sooviti tunnistada kehtetuks energiakandjate aktsiisitõusud, et kiire hinnatõusu olukorras mitte halvendada Eesti elanike majanduslikku kindlustatust ja ettevõtete konkurentsivõimet. Eelnõuga sooviti ära jätta vedelgaasi, diislikütuse, põlevkivikütteõli, maagaasi, mootorimaagaasi, elektrienergia, pliivaba bensiini ja teiste pliivaba bensiini aktsiisimääraga samaväärselt maksustatud kütuste aktsiisitõusud.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu üheksa Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõuga (614 SE) sooviti anda kohalikele omavalitsustele õigus piirata oma territooriumil renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste arvu. Samuti andnuks eelnõu omavalitsustele rohkem õigusi reguleerida koostööd rendiettevõtetega. Algataja sõnul vähendaks muudatused kergliikuritega ja pisimopeedidega seotud õnnetuste arvu ning tagaks sellise linnaruumi, kus oleks ohutu liigelda nii jalakäijatel kui ka jalgrataste, pisimopeedide või kergliikuritega sõitjatel.
Läbirääkimistel võttis Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Vadim Belobrovtsev.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 15 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Andre Hanimäe, Jaak Aabi, Tanel Kiige ja Ester Karuse algatatud liiklusseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (616 SE) sooviti laiendada kohalike omavalitsuste võimalusi reguleerida linnaruumis kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste jagamist ja kasutamist. Selleks sooviti anda eelnõuga omavalitsustele õigus kehtestada sõidukite piirarv, mille ettevõte võib tema territooriumil kasutusse anda, ning vanusepiirang, millest nooremale inimesele ei tohi ettevõte sõidukit kasutusse anda. Algatajate sõnul aitaks muudatused kaasa suuremale liiklusohutusele ning avaliku ruumi mõistlikule ja turvalisele kasutusele.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 39 ja vastu 12 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Istung lõppes kell 23.04.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
