Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kaks seadust ja ühe otsuse. Kahe ja poole tunni jooksul oli istung osalise elektrikatkestuse tõttu häiritud.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (422 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu digitaalse tegevuskerksuse nõuded finantsasutustele, et vähendada finantssektoris äritegevuse ja oluliste teenuste katkemise riski ning ohtu teabe- ja finantsvarale, mida võivad põhjustada nii küberründed, tehnilised rikked kui ka muud operatiivsed vead.
Finantsettevõtted peavad edaspidi tõsistest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentidest teavitama Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ametit, samuti kliente, kui intsident mõjutab nende finantshuve. Ettevõtetel peab olema tegevusplaan, et rünnete ja häirete korral oleks võimalik kahju piirata ja teenuste osutamist kiiresti jätkata. Riskide maandamine tagab parema andmete kaitse, klientide usalduse ja äritegevuse järjepidevuse.
Seadus mõjutab teatud eranditega kogu finantssektorit, sealhulgas panku, kindlustusandjaid ja investeerimisühinguid. Osale ettevõtetest kohaldub leebem regulatsioon ja mikroettevõtetele on ette nähtud erandid. Seadus tagab kooskõla riigisisese finantssektori tegevust reguleeriva õiguse ja finantsasutustele kohalduvate ELi digitaalse tegevuskerksuse nõuete vahel.
Lisaks tõstetakse seadusega ELi määrusest lähtuvalt kindlustusvahendajate kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kindlustussummade piirmääri.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 65 ja vastu 13 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seadusega (428 SE) standardiseeritakse ja lihtsustatakse nõudeid masintöödeldavate algdokumentide, eelkõige e-arvete ringlusele ja vormistamisele.
Seletuskirja kohaselt on avalikule sektorile e-arvete esitamine olnud Eestis alates 2019. aastast kohustuslik, kuid e-arvete laiem levik erasektoris on pigem takerdunud. Seadusega soovitakse eemaldada e-arvete levikul ilmnenud takistused ja soodustada ühtse e-arvete Euroopa standardi rakendumist.
Seaduse kohaselt peavad e-arved vastama Euroopa standardile ning Eesti standard kaotatakse. Samuti kaotatakse seadusega kohustus esitada avaliku sektori üksustele igal juhul üksnes e-arveid ning sätestatakse end äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud raamatupidamiskohustuslastele õigus nõuda müüjalt e-arve esitamist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 62 ja vastu 12 Riigikogu liiget.
Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Riigikogu liikmest rahvusooperi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ (494 OE) näeb ette kutsuda rahvusooperi nõukogust tagasi Aleksei Jevgrafov ja nimetada nõukogu liikmeks Aleksandr Tšaplõgin. Rahvusooperi nõukogu 11 liikmest kolm nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu. Riigikogust kuuluvad nõukokku veel Signe Kivi ja Kadri Tali.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli üks ja 11 saadikut jäi erapooletuks.
Istung oli osalise elektrikatkestuse tõttu häiritud
Kell 16.46 tegi Isamaa fraktsioon ettepaneku Riigikogu töö ajagraafikut muuta ja istung lõpetada. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest on sellise otsuse vastuvõtmiseks vajalik kahekolmandikuline häälteenamus. Otsuse vastuvõtmise üle hääletati käe tõstmisega.
Hääletamiskomisjoni kuulus üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist. Komisjoni kuulusid Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Priit Sibul Isamaa, Kristo-Enn Vaga Eesti Reformierakonna, Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Marek Reinaas Eesti 200 ning Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna fraktsioonist.
Istungi lõpetamise poolt hääletas 22 ja vastu 48 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks. Istungi juhataja tegi kell 17.24 teatavaks, et ettepanek ei leidnud toetust ja istung jätkub. Ettekandjale küsimuste esitamiseks kasutati käsimikrofone, kuni juhataja võttis uue vaheaja.
Istung jätkus tavapärasel kujul kell 17.45.
Teise lugemise läbis kaks eelnõu
Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (359 SE) kehtestatakse raamistik, et kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu. Määratakse kriteeriumid, millistel tingimustel saab ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektide kiirendatud korras rajamiseks ära jätta keskkonnamõju hindamise. Ühtlasi luuakse taastuvenergia projektidele leevenduse ja loodusväärtuste hüvitusmeetmete süsteem.
Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektideks loetakse riikliku energia- ja kliimakavaga 2030 määratud energiaallikate projektid, näiteks tuuleenergia, päikeseenergia, soojuspumpade ja biometaani tootmise projektid. Nende projektide puhul on võimalik teha erandeid loodusdirektiivist, linnudirektiivist ja veepoliitika raamdirektiivist. Ülekaalukas avalik huvi on rakendatav ainult projektide planeerimise käigus ja tegevusloamenetluses. Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projekt peab asuma väljapool NATURA 2000 võrgustikku ega tohi kahjustada kaitsealuseid liike.
Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetluse lahendamiseks täpsustatakse seaduses keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande avalikustamise teate sisu.
Eesti Konservatiivse Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 15 ja vastu 52 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler, Evelin Poolamets ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Eesti Keskerakonna, Mart Maastik ja Andres Metsoja Isamaa fraktsioonist ning fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.
Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (426 SE) laiendab elutähtsate teenuste ja nende osutajate ringi ning aitab parandada teenuseosutajate ja kogu riigi valmisolekut kriisidega toime tulla.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmärk on tagada elutähtsate teenuste osutajate toimepidevus ning riigi toimimine eri laadi kriisides. Elutähtsaks loetakse teenust, kui sel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele, selle katkemine ohustab muu hulgas inimeste elu või tervist või toob kaasa suure keskkonnakahju ning sel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.
Eelnõuga lisatakse elutähtsate teenuste nimekirja lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ja sadamate toimimine, toidu ja ravimitega varustamine ning perearstiabi toimimine. Kui praegu korraldab Sotsiaalministeerium vältimatu abi tagamist, siis edaspidi tuleb elutähtsa teenusena tagada tervishoiuteenuste toimimine laiemalt. Muudatuste tulemusel saavad elutähtsa teenuse osutajaks näiteks lennujaama-, raudtee- ja sadamaoperaatorid, aga ka perearstid, ravimite hulgimüüjad ja suuremad toidukäitlejad.
Teise lugemise käigus otsustas Riigikogu ülevõetavat direktiivi Eesti jaoks laiendada ja määratleda elutähtsa teenusena ka avalik-õigusliku meediateenuse toimimine ja selleks vajaliku üleriigilise ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine. Selleks lisati elutähtsa teenuse osutajate hulka Eesti Rahvusringhääling ja sideettevõtja AS Levira.
Elutähtsa teenuse osutajatel tuleb koostada toimepidevuse riskianalüüs ja plaan, korraldada õppuseid ning täita muid toimepidevuse tagamiseks seatud nõudeid, sealhulgas selgitada välja kõige olulisemaid töölõike täitvad ametikohad ja teha neid täitvatele inimestele vajadusel taustakontroll. Samuti peavad teenusepakkujad olema eelnõu kohaselt valmis läbima teenuse toimepidevuse hindamiseks sõltumatu auditi.
Eelnõu loob alused ka riiklike elutähtsa teenuse üleste strateegiliste eesmärkide seadmiseks ja meetmete kavandamiseks. Riigikantselei juhtimisel hakatakse edaspidi koostama üleriigilist riskianalüüsi ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat, et teenuseosutajate toimepidevust paremini suunata ja kavandada. Strateegia osana peavad kõik omavalitsused koostama oma riskianalüüsi ning hindama riske, haavatavust ja valmisolekut riskide realiseerumiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul Isamaa, Kristo Enn Vaga Eesti Reformierakonna ja Peeter Tali Eesti 200 fraktsioonist ning fraktsiooni mittekuuluv Leo Kunnas.
Esimese lugemise läbis kaks eelnõu
Valitsuse algatatud jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (461 SE) eesmärk on vähendada kadunud sõidukite hulka ja suunata kõik kasutuselt kõrvaldatud sõidukid nõuetekohasesse lammutusse.
Eelnõu on seotud mootorsõidukimaksu seadusega, millega maksustatakse ka peatatud registrikandega sõidukid, mida aga kehtiva regulatsiooni järgi ei ole teatud juhtudel võimalik registrist kustutada. Eelnõuga luuakse võimalus registrist kustutada sõidukid, mida enam ei eksisteeri või mis on kadunud. 2025. aastal on selliste sõidukite registrist kustutamine riigilõivuvaba, 2026. aastal tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot. 2025. ja 2026. aastal saab selliselt registrist kustutada vaid sõiduki, mille registrikanne on peatatud. Alates 2027. aastast on riigilõiv hävinud või kadunud sõiduki registrist kustutamise eest 800 eurot.
Alates 2025. aastast sõidukite registrikandeid enam automaatselt ei peatata. Eesmärk on suunata omanikke otsustama, mida teha sõidukiga, mida ei kasutata – kas see võõrandada, lammutuskotta viia või registrist ajutiselt kustutada, et see hiljem uuesti kasutusele võtta.
Alates 2026. aasta 1. novembrist kustutakse registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on sama aasta 1. juuli seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat. Kui omanikule on sõiduki asukoht teada, tuleb tal teha sõidukile ülevaatus ja see kindlustada, sõiduk registrist ajutiselt kustutada või anda see üle jäätmekäitlejale lammutamiseks. Toimingu tegemata jätmise eest on ette nähtud rahatrahv. Transpordiamet saab registri korrastamiseks õiguse sealt ajutiselt kustutada sõidukid, mille omaniku surmast või juriidilisest isikust omaniku registrist kustutamisest on möödunud vähemalt aasta.
Kuna ajutiselt kustutatud sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks ja selle kasutamine liikluses ei ole lubatud, peaks see motiveerima sõiduki kasutajaid või valdajaid registrikandeid kiiremini ajakohastama. Eelnõuga luuakse võimalus kustutada üle 35-aastane ajaloolise väärtusega sõiduk kuni viieks aastaks ning vanasõiduk kogu vanasõidukiks tunnustamise perioodi ajaks. Vanasõiduki staatust tuleb uuendada iga 12 aasta tagant.
Romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega.
Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni esindajana sõna Andres Metsoja.
Valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (465 SE) sätestatakse mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise alused ja tehakse muudatusi, et tõsta täienduskoolituse kvaliteeti.
Eelnõuga täiendatakse täiskasvanute koolituse seadust mikrokvalifikatsioonide regulatsiooniga, milles defineeritakse mikrokvalifikatsiooni mõiste, kehtestatakse õppe maht, määratakse kindlaks läbiviijad ning kehtestatakse nõuded mikrokvalifikatsioonitunnistusele.
Eelnõu järgi on mikrokvalifikatsiooniõppe maht viis kuni 30 ainepunkti ja õppe lõpetanule antakse mikrokvalifikatsioonitunnistus, mis kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).
Kõrgkoolid võivad enda pakutud mikrokvalifikatsiooni nimetada ka mikrokraadiks, kui mikrokraadi õppekava mahust vähemalt poole moodustavad tasemeõppe õppeained. Õppijal on võimalik õpinguid jätkates taotleda mikrokraadi arvestamist formaalõppes.
Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise nõudeid hakatakse eelnõu järgi rakendama 2025. aasta 1. septembrist.
Istung lõppes kell 21.35.
