Riigikogu kantselei madal palgatase on aastaid põhjustanud raskusi pädevate inimeste tööl hoidmisel ning sel aastal märgatavalt suurenenud palgafond annab lootust, et parlamendi taustajõud veel laiali ei jookse.
Riigikogu kantselei direktor Antero Habicht vastas jaatavalt ERR-i küsimusele, kas madalad palgad on neile tekitanud raskusi töötajate leidmisega.
“Jah. Riigikogu kantselei kuvand tööandjana on küll siiani olnud väga kõrge, personaliotsingutel osalejate arv olnud arvestatav. Kuid paraku oleme aastaid olnud põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumite palgavõrdluses konkurentsitult viimasel kohal. Võrreldes ministeeriumide 2021 ja 2022. aasta põhipalkadega jäi kantselei põhipalga mahajäämus vahemikku 10-36 protsenti, seda sõltuvalt konkreetsest töövaldkonnast,” ütles Habicht ERR-ile.
“Seega ei suutnud me täita isegi oma palgapoliitika minimaalset eesmärki – maksta kantselei teenistujatele vähemalt Tallinna ja Harjumaa võrreldavate tööperede keskmist palka,” lisas ta.
“Selle tagajärjeks olid luhtunud personalotsingud – just konkursi viimases etapis, kui algasid palgaläbirääkimised – ning paralleelselt kasvanud töölt lahkunute osakaal, seda peamiselt madala palgataseme tõttu,” selgitas riigikogu kantselei juht.
Habicht kirjeldas, kuidas riigikogu komisjonide konsultantide voolavus oli perioodil 2020-2022 suurusjärgus 100 protsenti, mis tähendab, et vahetus kogu töötajaskond. “Kõrgharidusega ametnikud lahkusid ühe-kahe aasta jooksul peale väljaõppe saamist ja kogemuste omandamist tasuvamale teenistuskohale, seda eelkõige täidesaatva riigivõimu asutustesse,” märkis ta.
Komisjonide konsultandid kannavad olulist assisteerivat ja toetavat rolli riigikogu komisjonide töö tagamisel.
Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja kolm erikomisjoni ning nende sekretariaatides on teenistuses 17 konsultanti, 20 nõunikku ja 11 nõunik-sekretariaadijuhatajat.
Habicht märkis, et madal palgatase on tekitanud probleem ka muudele ametikohtadele töötajate leidmisel: “Väga problemaatiline on tippspetsialistide ja valdkonnajuhtide leidmine ja hoidmine IT valdkonnas – süsteemiadministratsiooni ning küber- ja infoturbe valdkondades, inseneritööde valdkonnas, samuti riigispetsiifiliste tööde valdkonnas nagu arengu- ja poliitikakujundamine, õigusloome.”
Palgafond kasvas ligi kolmandiku
Riigikogu lahkuva koosseisu liige, Sotsiaaldmokraatkliku Erakonna fraktsiooni liige Indrek Saar rääkis selle nädala ETV saates “UV Faktor”, kuidas riigikogu läks vastuollu valitsuse esitatud riigieelarve kavaga ja otsustas tõsta riigikogu selle aasta personalikulusid.
Seda kinnitas ka Habicht, kelle esitatud andmete kohaselt kasvas palgafond ligi kolmandiku.
Kui 2022. aastal oli kantselei personalikulude eelarve 6,84 miljonit eurot, siis alanud aastal on vastav eelarve 9 miljonit eurot. Kasv on 2,16 miljonit eurot (31,9 protsenti).
“Siinkohal on oluline märkida, et personalikulude eelarve ei ole viimasel viiel aastal märkimisväärselt tõusnud, st et näiteks aastal 2019 oli personalikulude eelarve 6,78 miljonit eurot. Senine mõningane kasv on tulnud asutuse eelarve seest, vähendades teisi kulusid. Tänaseks on võimalused ammendunud ja üldine hinnatõus on muutnud mõned riigikogu tegevused piiratuks – näiteks välissuhtluses tuli aasta lõpus visiite ära jätta – või keeruliseks, sest ka enamike tegevuskulude osas on toimunud märkimisväärne hinnatõus,” ütles Habicht.
“Seetõttu oleme tänulikud, et kantselei personali teemad said poliitilise toetuse eelarveprotsessis ja saime oma pikaaegset mahajäämust vähendada,” lisas kantselei direktor.
Selle aasta personalikulude eelarves kajastuvad ka riigikogu fraktsioonide teenistujate töötasud koos tööandja maksudega, ajutiste töövõtulepingutega seotud kulud ning erisoodustused koos maksudega. Arvestada tuleb ka sellega, et riigikogu XV koosseisus lisandub üks täiendav fraktsioon.
“Hetkel peame siiski arvestama, et varasemalt planeeritud kärpe tõttu väheneb aastast 2024 personalikulude eelarve baas 142 000 euro võrra ning on 8,86 miljonit eurot aastas,” märkis Habicht samas.
Värbamised on olnud edukamad
Habicht tunnistas, et palgatõusu positiivne külg on see, et 2022 lõpu ja 2023 alguse värbamised on olnud edukamad ja personali voolavus näitab hetkel peatumise märke.
“Lisaks oleme püüdnud pakkuda tagasihoidliku tasupaketi kõrval muid soodustusi nagu ametialane täiendkoolitus, paindlik tööajakorraldus, kaugtöö võimalus, töötervishoiualased täiendavad meetmed, kuid enamus teenistujatest eelistab konkurentsivõimelist põhipalka ja selle perioodilist ülevaatamist,” ütles riigikogu kantselei direktor.
Tema sõnul on riigikogu kantselei mahajäämus arvutatud üle-eelmise aasta avalike andmete põhjal, mis tähendab seda, et olukorras, kus palgad on ka mujal inflatsiooni tõttu tõusnud, võib juhtuda, et saadi lahti küll varasemast mahajäämusest, kuid teiste asutuste palgatõusu vaates võib riigikogu töötajaskond olla peagi uuesti samaväärses mahajäämuses.
“Kahjuks puudub meil veel värske võrdlusmaterjal, et hinnata, milliseid palgakorrektuure on teised riigiasutused 2023. aastal teinud ja tegemas,” märkis Habicht.
Tema kinnitusel kantselei teenistujate pühendumus oma tööle parlamendi tegevuse toetamisel on siiski olnud püsivalt väga kõrge ja kantselei on suutnud sõltumata olukorrast tagada vajaliku toe parlamendi toimimiseks.
“Riigikogu koosseisuvahetuse tõrgeteta läbiviimine ning uute riigikogu liikmete toetamine on kantselei ülesanne ning oleme sellega kaasneva ajutise töökoormuse kasvuga arvestanud, seda oma töös ette planeerinud ja vajalikud tegevused varakult kavandanud,” lisas Habicht.
Err.ee
