Riigikogu infotunnis vastas haridus- ja teadusminister Liina Kersna Eduard Odinetsi küsimusele hariduse kriisist väljumiseks kavandatavate meetmete kohta.
Odinets soovis ministrilt teada, milles seisneb mitmeaastane strateegia kriisist väljumiseks haridussüsteemis ning milliseid meetmeid kavandab ministeerium süveneva ebavõrdsuse vähendamiseks hariduses ja umbes aastaste õpilünkade tasandamiseks.
Minister Kersna sõnul on vaja distantsõppest tulnud õpilünkadega kindlasti tegeleda mitte ainult sel kevadel ja sügisel, vaid järgnevate aastate jooksul pikemalt. Ta tutvustas ministeeriumi tegevusplaani pikemas vaates, mis on jagatud kolmeks.
Esimene neist puudutab õpilaste õpilünkade tasandamist ehk tasandusõpet ja selleks on Kersna sõnul loodud programmid, mida saab kasutada siis, kui õpilane astub uude kooliastmesse, näiteks kutsekooli või kõrgkooli. Minister lisas, et kindlasti tuleb õpilünkadega tegeleda ka klassi vahetuse korral, kuid need on väga suured ja ka rahamahukad programmid.
Kersna sõnul vajab ministeerium õpilünkade tuvastamiseks diagnostilisi teste, mis ongi teine valdkond. „Meil on täna juba kasutusel diagnostilised testid, millega mõõta õpilase õpitulemuste hetketaset,“ rääkis minister. „Siis me teame personaalselt nende lastega tegeleda, kellel ja kus see õpilünk on tekkinud. Nende diagnostiliste testide arendamisega tegeleme ka.“
Kolmandaks tõi Kersna välja kogu õppevaraga seotud temaatika. „Distantsõpe on näidanud, et kõige rohkem on tekkinud mahajäämust reaalainetes,“ möönis Kersna. „Seetõttu loodetavasti sügiseks saame tehtud piloodina 8., 9., 11. ja 12. klassi matemaatika digiõppevaramu, kus on videotunnid ja kus on nende õppematerjalide sees ka needsamad diagnostilised testid, millega saab mõõta, kuhumaani laps on oma õppimisega jõudnud ning mille kohta õpetajad saavad automaatselt tagasisidet.“
Minister ütles õpilünkadest rääkides veel, et kõige kiirem ja odavam viis on õpilünki ennetada ja selleks on lubatud teha erandeid ning kutsuda individuaalseteks konsultatsioonideks kooli õpilasi, kellele distantsõpe ei sobi. Ta soovitas seda võimalust koolidel kasutada, sest kui õpilüngad süvenevad, siis hiljem on nendega tegeleda oluliselt keerulisem.
Kersna rääkis, et õpetajatele on pakutud abi ka lisatööjõu näol. Koolidele on valmis appi minema 250 tudengit ning 110 kooli on andnud teada, et nad vajaksid seda abi. Lisaks on koolidele pakutud asendusõpetajate teenust.
Kersna vastas veel Üllar Saaremäe küsimusele eestikeelse hariduse kohta, mis puudutas täpsemalt Lüganuse kooli.
Riigikogu infotunnis osales peaministri ülesannetes riigihalduse minister Jaak Aab. Ta vastas Helir-Valdor Seederi küsimustele Eesti julgeoleku kohta, Helle-Moonika Helme küsimusele koroonapiirangute kohta ning Paul Puustusmaa küsimusele bürokraatia kohta.
Keskkonnaminister Tõnis Mölder vastas Merry Aarti küsimusele Eestis looduskaitseliste piiranguvööndite laienemise kohta ja Andres Metsoja küsimusele metsanduse arengukavast.
Riigikogu liige Kert Kingo küsis minister Jaak Aabilt veel, kuidas me saame ainult vaktsiinidele loota, kui statistika näitab ka vaktsineeritud inimeste haigestumist. Minister vastas, et vaktsiin ei ole võluvits, kuid aitab oluliselt piirata viiruse levikut.
Riina Sikkut küsis Jaak Aabilt, kas lisaeelarves on arvestatud ka haiguspäevade hüvitamist. Aabi sõul pikendab valitsus ajutist meedet haiguspäevade kompenseerimiseks alates teisest päevast selle aasta lõpuni.
Anti Poolamets uuris minister Aabilt, kuidas tagada ohutus ja maandada riske ajutise vöörtööjõu sissetoomisel ning kuidas aidata leida tööd Eestis registreeritud töötutele.
Kalle Grünthali küsimus Aabile puudutas väidetavat sundvaktsineerimist. Mart Helme küsis ministrilt välispiiri sulgemise ja võõrtööjõu sissetoomise kohta Ukrainast. Ministri sõnul on üle piiride liikuvaid inimesi suhteliselt vähe.
