Riigikogu esimees Jüri Ratas esines täna koos Läti ja Leedu kolleegidega Kiievis Ukraina parlamendi ees pöördumisega, millest Ratas kinnitas meie jätkuvat tugevat toetust Ukrainale võitluses oma iseseisvuse eest ja Venemaa agressiooni vastu.
Balti riikide parlamentide esimehed kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ja Ukraina peaministri Denõs Šmõhaliga, kellega räägiti Ukraina rahva vankumatust tahtest oma riiki kaitsta.
Kuu aega pärast sõja puhkemist Kiievit külastanud Balti riikide parlamentide esimehed võtsid koos Ukraina kolleegiga vastu ühise pöördumise Euroopa julgeoleku taastamiseks. Pöördumisele on alla kirjutanud Riigikogu esimees Jüri Ratas, Läti parlamendi esimees Ināra Mūrniece, Leedu parlamendi esimees Viktorija Čmilytė-Nielsen ja Ukraina parlamendi esimees Ruslan Stefantšuk.
„Rahvusvaheline toetus Ukrainale on olnud praegu tugev, kuid seda tuleb hoida veel pikka aega,“ kõneles Ratas. „Kõigepealt tuleb sõda lõpetada, Vene väed välja saata ja Ukraina terviklikkus taastada. Siis peame aitama üles ehitada Vene vägede poolt purustatud linnad.“
Ratas avaldas lootust, et selleks ajaks on alanud Ukraina ühinemisprotsess Euroopa Liiduga. Ta kinnitas, et Eesti annab endast parima, et seda protsessi kiirendada.
„Ukraina võitleb ka Euroopa kui terviku ja meie väärtuste kaitsmise eest,“ ütles Ratas. „Selle valguses peame keskenduma Ukraina toetamisele kõigis võimalikes valdkondades, Venemaa isoleerimisele ja agressiooni maksumuse tõstmisele.“
Riigikogu esimees kordas lubadust, et Ukraina ei jää üksi vägivalla ja ebaõigluse ees, miljonid inimesed üle maailma peavad sellest lubadusest kinni. Ta kinkis Ukraina kolleegile mälestuseks fotokollaaži 26. veebruaril Tallinna Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusest, kus kogunes üle 30 000 inimese Ukraina toetuseks.
Ratase sõnul on nii Eesti kui ka paljud teised demokraatlikud riigid Ukrainat abistanud. „Abi ulatub poliitilisest ja sõjalisest toetuses humanitaarabini,“ rääkis Ratas. „Mitte ainult riik, vaid tuhanded ja tuhanded eestlased on ulatanud oma abistava käe ja annetanud, et aidata sõja eest põgenevaid naisi ja lapsi. Me imetleme nende vaprust.“
Ratas meenutas, et eestlased mõistavad, mida sõja ja okupatsiooni eest põgenemine inimeste jaoks tähendab, sest 1944. aastal lahkusid meie riigist kümned tuhanded eestlased, kellest paljud ei elanud piisavalt kaua, et näha Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal. „Täna on kõigi meie kohustus aidata Ukrainat,“ ütles Ratas.
Riigikogu esimeest saadavad Ukrainas Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Mati Raidma ja Riigikogu liige Urmas Reinsalu.
Meie, Ukraina, Eesti, Läti ja Leedu parlamentide esimehed, kohtudes Kiievis kuu aega pärast
seda, kui Venemaa alustas täieulatuslikku sõda Ukraina vastu, kinnitame, et
ühendame oma jõupingutused, et lõpetada agressioon ja taastada julgeolek Euroopas. Selle
saavutamiseks on meie esmane prioriteet toetada Ukrainat igal võimalikul viisil ja tõsta
Venemaa jaoks agressiooni hinda.
Venemaa agressioon on suunatud demokraatliku maailmakorra vastu, samas kui Ukraina
võitleb meie ühiste väärtuste eest. Kutsume kõiki demokraatlikke riike üles toetama oma
võimaluste piires Ukrainat poliitika, kaitse, humanitaarabi ja majanduse valdkonnas.
Rõhutame vajadust anda Ukrainale ELi kandidaatriigi staatus, sest Ukraina on ilmselgelt
Euroopa perekonna liige. Oleme üheskoos nüüd ja tulevikus tugevamad.
Toetame kogu südamest NATO avatud uste poliitika jätkumist. Mis puutub NATO
liikmestaatusesse, siis selles küsimuses ei saa otsuseid teha keegi peale alliansi liikmete. Iga
riik, mis vastab liikmeks saamise nõuetele, võib seda taotleda.
Kutsume rahvusvahelist kogukonda üles viivitamatult kehtestama Ukraina kohal
lennukeelutsooni, et hoida ära massilised ohvrid tsiviilelanikkonna seas.
Kutsume riike üles suurendama Ukraina varustamist kogu vajaliku relvastusega, mida ta vajab
sõja võitmiseks.
Teeme rahvusvahelisele kogukonnale ettepaneku kehtestada Venemaa vastu täielik
kaubandusembargo.
Peame jätkama Venemaa poliitilist isoleerimist rahvusvahelisest kogukonnast. Kutsume
liikmesriike peatama ja lõpetama Venemaa liikmeksoleku rahvusvahelistes organisatsioonides
ja organites.
Et võidelda Venemaa ametlikult kontrollitava meedia levitatavate otseste valede ja eksitava
teabe ning agressiivse propaganda vastu, peab demokraatlik maailm leidma võimalusi, kuidas
anda tõepärast teavet kõigi võimalike kanalite kaudu.
Kremli režiimi sõjakuriteod Ukrainas ei tohi jääda karistamata. Neil, kelle käed on määritud
rahulike elanike, naiste, laste ja vanurite verega, ei tohi lasta kergesti pääseda. Kutsume
liikmesriike üles toetama Rahvusvahelise Kohtu kiireid ja põhjalikke menetlusi ning
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimisi.
Tulevikku vaadates peame praegu hakkama mõtlema Ukraina ülesehitamisele. Kavatseme
toetada laiaulatuslikku abiplaani (ehk Marshalli plaani) Ukraina majanduse taastamiseks.
Sündmused, mis toimuvad rahumeelsetes Ukraina linnades, on kohutavad ja neid ei tohi
kunagi unustada. Me langetame leinas pead langenute mälestuseks ja tunneme sõja ohvritele
sügavalt kaasa.
Slava Ukraini!
Herojam slava!
