Toompea hill with tower Pikk Hermann, Cathedral Church of Saint Mary Toomkirik and Russian Orthodox Alexander Nevsky Cathedral, view from the tower of St. Olaf church, Tallinn, Estonia
Riigikogu täiskogu ei võtnud täna muutmata kujul uuesti vastu presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seadust, vaid otsustas asuda seda muutma.
Seaduse uuesti arutamisel esinesid ettekandega põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg ja õiguskomisjoni liige Andre Hanimägi. Mõlema komisjoni ettepanek Riigikogu täiskogule oli seadust muutmata kujul mitte vastu võtta. Komisjonid pidasid vajalikuks teha seadusesse presidendi seisukohti arvestades vajalikud täpsustused ning viia seadus põhiseadusega kooskõlla.
Täiskogus ei toetanud valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 UA) muutmata kujul uuesti vastuvõtmist ükski Riigikogu liige ja selle vastu hääletas 85 saadikut. Kuna Riigikogu ei võtnud seadust uuesti vastu, määrati sellele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg – 28. mai kell 17.15 – ning seaduse edasine menetlemine jätkub üldises korras.
Riigikogu võttis seaduse vastu 9. aprillil. Seadusega sooviti muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks. Seletuskirja kohaselt seisab Eesti usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib, kuid usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust.
Seaduse kohaselt ei tohi Eestis tegutsev kirik, kogudus või klooster oma tegevuses juhinduda välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest ega olla põhikirja, lepingu või muude dokumentide kaudu või majanduslikult seotud välisriigis asuva usulise ühenduse, vaimuliku keskuse, juhtorgani või vaimuliku juhiga, kui need kujutavad ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale. Selline oht võib muu hulgas esineda siis, kui vaimulik keskus, juhtorgan, vaimulik juht, isik või ühendus toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale.
Samuti täpsustas seadus, kes saab Eestis vaimulikuna teenida või kuuluda usulise ühenduse juhatusse. Vaimulik ega usulise ühenduse juhatuse liige ei saa olla inimene, kes ei tohi Eestis elada või viibida. Lisaks täpsustati nõudeid usulise ühenduse põhikirjale ja loodi võimalus lahkuda kirikust, mille tegevus, põhikiri või juhatuse koosseis ei vasta kehtestatavatele nõuetele. Selleks tuleb kogudusel või kloostril vastu võtta uus põhikiri, misjärel on võimalik nõuetega kooskõlas olevad muudatused registrisse kanda ilma kiriku juhtorgani heakskiiduta, kuivõrd sellise heakskiidu saamine ei pruugi olla realistlik.
President jättis seaduse 24. aprillil välja kuulutamata, leides, et sellega loodav usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne. Ta pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
