Riigikogus oli täna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena majanduse kriisist välja toomise arutelu.
Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaano Haidla ütles, et liidul on kolm suurt teemat, millest tarvis rääkida – investeerimiskindlus, puidu väärindamine ja valdkonda puudutavate andmete korrastamine. Haidla sõnul on väga positiivne, et neil on tööstuse arengukava, aga tarvis oleks ka sellele järgnevat tegevuskava ja vastutavaid isikuid.
Haidla info kohaselt vastutab majandusministeeriumis tööstuse eest kaks inimest, kellest kumbki ei vastuta konkreetselt puidutööstuse eest. „Ehk küsimus on, milline on meie tööstusstrateegia üldse, sealhulgas puidutööstuse strateegia või pikaajaline plaan või nägemus, kuhu see tööstusharu peaks liikuma,“ tõi ta välja.
Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe jutu järgi on Eesti jõudnud tasemele, kus kaitstavaid metsi on 30 ja majandatavaid metsi 70 protsenti. „Tööstusharuna on meil raske aru saada, kas tulevikus on see proportsioon niimoodi, et majandatavaid metsi on 30 ja kaitstavaid 70, sest täna tundub see kuidagi sinna suunas minevat. Ehk kui me tahame hoida puidutööstust, peab puidutööstusel olema ka sisend ja sisend tuleb meie oma metsadest,“ lisas ta.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul oli tänase arutelu üks eesmärkidest kaardistada ära, mis on meie majanduses probleem ja kuidas sellest välja tulla. Helme ütles, et Eestis ei ole juba pikki aastaid olnud normaalset majanduspoliitikat. „Võrreldes 2019. aastaga tänase päeva seisu on Eesti olnud ikkagi Euroopa kõige rängema inflatsiooni käes. Me oleme kaotanud umbes kolmandiku oma ostujõust või raha ostujõust selle aja jooksul,“ ütles ta.
Helme sõnul on põhiprobleem madal tootlikkus. „Ka eelmine ettekanne rääkis sellest, et kuidas meil on sektoreid, mis on väga kõrge tootlikkusega ja need sektorid on tegelikult suured maksumaksjad, suured eksporditulu toojad, nendel sektoritel on praegu äärmiselt raske. Aga kui me räägime suurest makromajanduslikust pildist, siis meil on madal tootlikkus,“ sõnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees.
Teiseks tõi ta välja, et Eesti ettevõtluse ja majanduse konkurentsivõime on viimastel aastatel katastroofiliselt vähenenud – ettevõtluse konkurentsivõime on langenud. Kolmandaks ütles Helme, et Eestis on väike ja langev inimeste ostujõud. „See puudutab nüüd konkreetselt nii majandust, suurt majanduspilti, kui see puudutab igat üksikut inimeste eraldi, mis tähendab, et inimesed on reaalselt vaesemaks jäänud, hoolimata sellest, kas neil on palk tõusnud või pension tõusnud,“ lisas ta.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Rain Epler keskendus oma ettekandes energeetikale ja sellele, mida Eesti võiks ja peaks tegema tulevikku vaatavalt. Tema sõnul on üks oluline energiadiskussiooni mõjutav asjaolu ühiskondlik-poliitiline õhkkond. „Paraku see lääneriikides valitsev roheideoloogia toob kaasa selle, et näiteks isegi kui tuumaenergeetika eestkõnelejad räägivad tuumaenergeetika headusest, siis nad kas algusesse või lõppu alati ütlevad: aga tuult ja päikest on ka vaja,“ ütles ta.
Epleri sõnul on ka inimene tehnikaülikoolist, väga hästi kursis sellega, kuidas põlevkivist võimalikult puhtalt energiat toota, aga ütleb siiski, et kindlasti on tuule- ja päikeseenergeetikat ka vaja. „Ja see tekitab ühiskonnas mulje, et kindlasti on vaja,“ tõi ta välja.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige ütles, et kui üks on teisest kordi või kümneid kordi energeetilises mõttes tasuvam, siis see, et administratiivselt on praegu tehtud nii, et rahaliselt on vastupidi, ei saa kaua kesta. Tema sõnul on ikkagi vaja kasutada energiaallikaid, mis meile piisavalt tulu annavad energeetilises mõttes. „Ma lihtsalt ütleksin, et kiire otsusena võiks täna tegelikult välja öelda selle, et tulevikuvisioon lõpuks lähtugu millest iganes, kas sellest meretuulest, põlevkivist või tuumaenergeetikast, aga minu arust selle võiks ausalt täna välja öelda, et järgmised 10–15 aastat ei ole meil tegelikult muud reaalselt toimivat lahendust, kui see peab lähtuma põlevkivi baasil toodetud energiast,“ sõnas ta lõpetuseks.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku istungi pikendamiseks. Selle poolt hääletas 12 ja vastu 7 saadikut. Istungi pikendamiseks on vajalik 2/3 häältest, seega istungit ei pikendatud. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu katkestati tööaja lõppemise tõttu ning see ei kuulu järgmisele istungile edasi kandmisele.
